Sámi servodaga váldoiešvuođat – Bargobihtát
Ohcci
Loga čoahkkáigeasu
- Namut njeljie servodatlaš válldoiešvuoda mat gávdnojit dušše sámi servodagas!
- Manne rivdet servodat?
- Mo sáhttet sámi servodaga válldoiešvuodat seailut?
- Mat leat mielde huksemin du identitehta ja kultuvrra?
- Mo mii dávjá čájehit iežamet identitehta ja kultuvrra?
Dahkki
- Govahala ahte don leat dán gándda/bárt-ni speajal. Don oainnát su juhke beaivve ja dovddat su oalle bures. Čále ja muital visot maid diedát su identitehta ja iešvuođaid birra.
- Digaštallet: Man láhkai sáhttit eastadit dahje hehttet ahte sámegiella, duoddji, sámi luondduealáhusat ja juoigan eai noga ja jávkka? Geavahhehket oassin digaštallamis čuovvovaš sániid ja doahpagiid:
Eamiálbmot, máttut, eastadit, váldoiesvuođat, ealáskahttinvuogit, lágat, servodat, kultuvra, rievdan, ovdáneapmi, servvoštallat.
- Go digaštallá, de ferte iežas oaiviliid ovddas ákkastallat. Danne lea buorre vuodoláccat smiehttat ja čálistit maid ieš oaivvilda ja plánet maid áigu dadjat ovdal go digaštallan alggá. Asta guldalit dárkilit maid earát oaivvildit, soitet sis leat buorit jurdagat ja ákkat. Fuonášit ja cuiggodit earáid oaiviliid jallan, ii leat lohpi.
- Lea go dus beana, dahje bussá? Vai diedát go muhtin beatnaga dahje bussá? Govahala ahte beana dahje bussá fáhkka lea jávkan. Daga jávkan-pláhkáha mas lea beatnaga dahje bussá govva/sárggus, ja čilge makkár dat lea oaidnit ja makkár iešvuođat das leat.
Dutki
Servodaga olm mot rivdet ja dadistaga rivdet maiddái servodaga doaimmat. Ealáhusat rivdet go olbmot fuomášit ja geavahisgohtet ođđa teknologiija ja vugiid mo doaimmahit ealáhusa.
- Dutket, lohket ja geahčadehket govaid, ja gávnnahehket mo boazodoallu, šibitdoallu, guolásteapmi ja duodji doibme dolin. (Dolin lea 100 jagi ovdal dan áiggi mas mii dál eallit.)
- Leat go din guovllus duojárat, boazosámit, guolásteaddjit dahje eanadoallit? Mannet jearahallat ja čuovvut sin barggu muhtin áigge! Man láhkai leat omd. boazodoallu, šibitdoallu, duodji dahje guolásteapmi rievdan doložis otnážii?