Válggat

Vállggat

Buohkat geain lea vuoigatvuohta, sáhttet jienastit. Dalle leat sii mielde mearridea-men geat galget leat politihkkárat njeal-jie jagi ovddos guvlui. Dan sii dahket go jienastit muhtin politihkalaš bellodaga. Dus lea vuoigatvuohta jienastit go deavd-dát 18 jagi ja leat Norgga stáhtaássi.

Norggas leat golbma iešguddet vállgga. Dat leat stuorradiggeválga, sámedigge-válga ja gieldda- ja fylkkadiggeválga. Sámediggeválggas sáhttet sápmelaččat miehtá Norgga jienastit. Sii geat áigot jienastit sámediggeválggas, fertejit dieđihit sámi jienastuslohkui. Olles riika lea juhk-kon 7 válgabiiirii gos sámit sáhttet jienastit politihkkáriid geaid sii háliidit galget beassat Sámediggái.

Válggat leat juohke njealját jagi. Stuor-radigge- ja sámediggeválga lea seam-má jagi, ja gieldda- ja fylkkadiggeválga seam-má jagi. Gieldda- ja fylkkadigge-válggas sii mearridit geat galget stivret ja mearridit sin gielddain ja fylkkas. Jos diehtá ahte ii leat ruovttus dan beaivvi go válggat dollojit, de lea vejolaš jienastit ovdagihtii.

Vállggat. Juohke jietna máhcčo ja bidjo stbii. Dákár stobet leat juohke gielddas daid áiggid go jienasteap-mi čadahuvvo.

Jienasteapmi dáhpháhuvvá čihkosis. Juohke jienas-teaddji ferte okto mannat llinni duohkái ja doppe son válje bellodaga man jienasta. Ii oktage oainne ja oaččo diehtit maid don jienastat, jos ieš it háliit muitalit dan.

Gal njuoska gálbbenáhkki vatná.

Sámedikki čieža válgabiirre.

[Bar chart showing registered voters and turnout percentages for several years from 1989 to 2013]

Jienastanproseanta

Gráfa muitala man ollugat leat diedihan iežaset sámi jienastuslohku ja man ollugat sis leat jienastan dan rájes go sámediggejienasteapmi álggii.