Gonagas, Stuorradiggi ja Sámediggi • Čoahkkáigeassu

Monarkiija

Norggas lea monarkiija. Dat mearkkaša ahte mis lea gonagas ja dronnet. Norggas lea gonagas gii lea riikka bajimus, ja dan son lea dassá go jápmá. Gonagas ja su bearaš oassálastet dáhpáhuside allabasiid áigge ja go stuorra dáhpáhusat gevet riikkas. Muhtimin sii johtet maiddái eará riikkain. Dalle sii ovddastit Norgga.

Stuorradiggi

Stuorradiggi lea Norgga bajimus mearrideaddji ášahus. Doppe čohkkájit sii geaid riikka jienasteaddjit leat válljen. Sin mii gohčodit stuorradiggeáirrasin. Sii galget stivret Norgga riikka. Dalle fertejit lágaid ásahit dahje rievdadit nu ahte šaddá buohkaide buorre eallit. Sii galget maid mearridit mo Norgga ruđaid geavahit.

Ráđđehus

Ráđđehusas leat stáhtaministtar ja su mielbargit. Sii geahččalit ovddidit áššiid vai Norgga šattaši nu mo Stuorradiggi lea mearridan. Stuorradiggi mearrida dan maid ráđđehus evttoha, ja ráđđehus galgá maid geahččat bearrái ahte servodat doaibmá daid lágaid ja njulggadusaid mielde maid Stuorradiggi lea mearridan.

Norgga Sámediggi

Norgga Sámediggi lea Norgga sápmeláččaid jietnaguoddi dahje orgána. Norgga Sámedikkiš čohkkájit 39 áirasa geaid sámit leat válljen. Sii váljjjit gii galgá šaddat Presideantan, muhto dábalás lea ahte Presideantan šaddá muhtin gii gullá dan bellodahkii mii oaččui eatnemus jienaid. Presideanta lea Sámedikki bajimus. Norgga Sámedikki gárdin lea Kárášjogas.

Norgga sámediggeráđđi

Presideanta ja su mielbargit ásahit sámediggeráđi. Sámediggeráđđi galgá fuolahit ahte Sámedikki áigumušat ollašuhhtojit. Dalle mearritid mo ruđa buoremusat geavahit ollašuhttiit Sámedikki áigumušaid ovddidit sihke sámegiella, sámi kultuvra ja sámi ealahusaid.

Dievasčoahkkin

Dievasčoahkkin lea Sámedikki bajimus orgána ja čáđahuvvo njellji jahkái. Dievasčoahkkimii čohkkanit dat 39 álbmotváljen áirasa. Go dievasčoahkkin lea ášši digaštallan ja evttohan mo dat šaddá, de sii jienastit. Eanetlohku mearrida mo ášši loahpalaččat šaddá. Dievasčoahkkin galgá maid Stuorradikkiin gulahallat áššiid ektui mat gullet sámiide ja sámi guovlluide.

Láhka ja riekti • Čoahkkáigeassu

Láhka ja riekti

Norgga lágat čuđžot Norgga láhkagirjjis. Lá- gat leat dahkkon juohke servodatlaš dilálaš- vuhtii. Jos ii čuovo lága, sáhttá váidot. Politii- jat dutket váidón ášši ja árvvoštallet galget go várohuhttit su gii lea váidon. Jos son áššás- kuhtto, de manna ášši diggái. Dikkis galget buohkat beassat muitalit ja duođaštit ja čájehit dan maid sii dihhet ášši birra. Dikkis mean- nudit bealušteaddjit ja politiijat ášši. Go sii leat muhtin áigge digaštallan ja láhkagirjji logadan, de sáhttet duopmárat dubmet. Jos várohuvvon olmmoš lea áššalaš, de son oažžu heivvolaš ráŋggástusa.

Verrošeapmi

Verrošeapmi lea go ii čuovo lága. Láhka mui- tala ahte ii leat lohpi suoládit. Son gii suolá- da, rihkku lága. Son gii verroša, rihkku lága ja gohčoduvvo de vearredahkkin.

Go mána't ri hkkot lága

Norggas ii leat lohpi ráŋggáštit mánaid vuollil 15 jagi. Dat mearkkaša ahte Norgga kriminá- la vuolimus ahki lea 15 jagi. Jos mána't vuollil 15 jagi verrošit, de gohčojuvvo mánná ja váh- nen dahje fuolaheaddji soabahusráđđái. Dop- pe deaivvadeaba suinna geasa verrošeapmi čuozai. Soabahusrádis leat olmnot geat jodihit sággasteami ja veahkehit čoavdit ášši.

Ráŋggáštus

Ráŋggáštus lea gillát váikkuhusaid das go leat rihkkon lága ja verrošan. Diggi mearriida mak- kár ráŋggáštussii heive dubmet. Vearredahk- ki gillá ráŋggáštusa ja dubmehallo dikkis. Ráŋggáštus sáhttá leat čohkkát giddagasas muhtin áigge, máksit sáhku dahje buhtadusa, dahje servodatávkkálaš barggu bargat muh- tin áigge.

láhkagirjjis
girji gos čuđžot buot lágat

dilálašvuhtii
dillái

váidot
diedihuvvot

várohuhttit
navdit sivalázzán

diggái
dikkis ságaštit ášši birra ja gávnnahit mii lea duuhta

mean nudit
gieđahallet

bealušteaddjit
bealušta su gii lea várohuvvon

ráŋggáštusa
duomu, váikkuhusa

soabahusráđđái
soabahusrádis čoahkkánit olmnot geat veahkehit čoavdit riiddu.

vearredahkki
son gii rihkku lága

sáhku
divada

buhtadusa
máksit dan ovddas maid lea bilidan

servodatávkkálaš
bargu mii lea ávkin servodahkii omd. čuoigan- ja skohterláhtuid merket

sajáiduuvvan
šaddan dábalážžan