Savánnat – guolbanat main leat arveáiggitt ja goikeáiggitt

Savánnat sulastahttet rássegulbaniid, muhto sáddeṭ trohpalaš dahje subtrohpalaš dálkkádatguovlluin Lulli-Amerihkás, Afrikás ja Austrálias. Savánnain leat dihto arveáiggit jagis. Danne doppe leat guhkes suoinnit ja duokkot dákko gassa lastamuorat ja miestagat. Goikeáig-gis leat savánnat hui guorbassat ja goikát, go vel jávrrit ja jogat ge leat áibbas goikan. Arveáiggis šaddalit šattut johtilit fas ja muoraide ihteṭ lasttat. Fáhkka leat savánnat fas runiidan ja liđdon. Arveáiggi botta maiddái jávrrit dulvet fas ja jogat golgagohteḷ.

Ruohtasvuođaid ja guhtot eallit nu go elefánttat, njunnečarvvit, sebrat, gnuat ja širáffat. Doppe gos gnuat leat, doppe leat maid dái ledjonat, gepárddat ja eará boraspiret. Rásselohkut, gotkkat ja termittat leat borramuššan fas lottiide ja gotkaborriide. Kengurat, ledjonat ja luodu beahtnagat guhtot ja johtet valvin, go dalle leat oadjebasat. Olbmot leat bivdán savánain sihke lottiid ja ealliid. Dál leat eanáš eallit ráfáiduhton, ja maid dál savánnat leat ráfáiduhton. Guovllu olbmot geččet bearrái eilliid ja savánnaid, ja ofelastet turisttaid vai sii basset oaidnit guovllu erenoamáš eilliid.

[savanna wildlife with zebras and wildebeest near water]

Goikeáigi. Savánna Austrálias.

Širáffat ollet guohtut gitta bajimužži akasiemuorain mat šaddedet Afrihka savánnain. Gnuat guohtot savánnas. Kenyas Afrihkás.