Sáttomeahcci – duovdagat main ii baljo gávdno čeahci
Sáttomeahcci Namibias, Afrihkás
Sáttomeahci dábáleamos dovdomearka lea ahte doppe lea hui uhccán arvi dahje muohtti. Doppe guorbá ja goiká eana ja dan mii gohčodit sáttomeahccin. Sáttomeahcit leat subtrohpaláš, tempererejuvvon ja galbma dálkkádatguovlluin buot máilmmiosiin. Sáttomeahcit leat máilmmi stuorámus šaddoguovllut ja
Antárktalaš geadgemeahcci Lulli-Georgiijas, suolu Lulli-Amerihkás.
[world map showing distribution of climate zones with highlighted desert and steppe regions and a legend]
dat levvet ja viidánit. Stuorámus sáttomeahcci lea galbma šaddoguovllus Antárktisis. Subtropalaš šaddoguovlluid stuorámus sáttomeahcit leat Afrihkás ja Gaskanuorttas.
Eatnasát smihttet sádduid ja sáttováriid birra go gullet sáni sáttomeahcci. Dat ii leat imáš, go namas lea sátni sattu. Máilmmis gávdnojit iešguđetlágan sáttomeahcit. Muhtin guovlluin leat sáddot, eará guovlluin fas geđggit dahje jiekŋa. Muhtin sáttomehciin ii leat ar-
ván máŋgga čuohte jahkái. Polaguovlluin (Antárktisis ja Árktisis) fas muohttá, muhto biegga bossu dan eret seam-
máš.
Dušše várit ja jienat báhčet. Doppe lea buolaš. Subtropalaš sáttomehciin lea buolaš ihku ja hui báhkka beaivet. Dat lea danne go doppe eai leat balvvat mat suddjejit buollasiid ja báhkaid vuostá. Muhtin sáttomehcit leat galbmasat miehtá jagi, ja muhtimat fas lieggasat miehtá jagi. Go viimmat arvá, de eana johttilit njamista čázi, dahje čáhci lievllista báhkaid ja biekkáid geažil.
Gobi geadġemeahcci Mongolias, Ásias.
Muhtin eallit heivejit ássat sátomeahcis. Okta dain lea kamela. Kamela vurke čázi iežas rupmaši, nu ahte sáhttá guhká birget jugakeahttá. Dat geavaha dan čázi maid čielggi sisa lea vurken. Kamelat sáhttet giddet čalmmiid ja njunneráiggiid vai sãttu ii mana dokko.
Das leat maid gaccat (juolggit) mat leat heivehuvvon dasa ahte sáddos vázzit. Muhtin eallit ja divrrit leat áiggid čada ovddidan iešgudet vugiid mo birget sátomeahcis. Sis leat garra olggožat mat suddjejit bálkka beaivváža vuostá ja guhkes juolggit mat veahkehit rupmaša loktanit eret bálkka sáddos. Muhtin eallit eai baljo dárbbas čázi ja eaige bivas-tuva dahje gučča. Dán láhkai sii vurkejit čázi rupmašis.
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
Boares girdiid hávdesadii. Girdit báhčet Arizona geadġemeahccái, go daiguin ii sáhte šat girdit.
Gobi geadġemeahcis ássat ja ellet mongolat. Sii leat johtti-álbmot dahje nomádat mat johte heasttaiguin šibihiiid mielde. Sahara sátomeahcci Afrihkás lea máilmmi stuorámus sátomeahcci.
Kaktusis leat biikkat maiguin dat suodjala iežas vai eallit eai bora dan.
Jiekñaguovžžat, morššat, fállát ja njurjot ellet fas Árkitsis. Dain leat assás náhkit ja buoiddes, assás liikkit mat suddjejit sin buollášiid vuostá. Pingviinnat Antárktisis fas ássset ja ellet stuorra joavkkuiguin vai bisuhit lieggasa ja birgejit. Maidádái dain lea assás náhkki.
Kaktus lea dovddus šaddu mii šaddá dušše sáttomehciin. Das lea hui assás nadða man sisa čoahkke čázi. Kaktus šaddada piikkkaid mat várjalit elliid vuostá. Ii várra oktage hálit gal kaktusa borrat? Dáid lea kaktus alcces ovddidan vai galgá birget bures sáttomehcis. Muhtin kaktusat sáhttet šaddat máŋga mehteera alu. Eará šattut fas lidiidit ja ealáskit dan botta go arvá, ja muhtin šattuin fas lea mirkko mii suodjala sin vai eallit ja divrrit eai galgga lahkonit ja borrat sin.
Dát biikkaealli birge bures liegga sáttomehcis beaivet, go das leat guhkes juolggit ja garra skálzu mii suodjala bázhka beaivváža vuostá.
Mo olbmot birgejit sátomeahcis?
Olbmot leat áiggid čađa oahppan mo birget iešguđetlágán sáttomehciin. Sáttomehciin ferte johit čáhcegálduid ja šibihiiid johtolagaid mielde. Sis leat ássansajiit maid gask-ka sáhttet johtit. Sis leat tealltát mat leat ráhkaduvvon gođ-don gáiccauullus. Stobu i d huksejit láirrás. Stobu in leat hui assás seainnit. Sis leat galjes biktasat ja liinnit oaivvi birra. Galjes biktasat suddjejit sihke buoIlašiid ja báhkáid vuostá.
Galjes biktasat maid dahket nu ahte ii nu álgit bivastuva go lea báhkka. Dát lea hui dehálás sátomehciin. Liinnit suddjejit báhkka beaivváža vuostá, ja lea seammás vuo-
gas bidjalit čalmmiid ovdii jos sáddo-stoarpmat šaddet. Biktasiin leat čáppa hearvvat ja čiňat mat muitalit riggodaga birra. Olbmot dáid guovlluin leat maid fuomášan ja duddjon bivdoávdnasiiid maid lea geahpas guodditt. San-álbmot leat duddjon njuolaid maid mirkkos buonjustit ovdal go báhčet ealli. Dainna sáhttá goddit stuorra antilopaid. Abori-giinnat Austrálias fuomášedje boome-rang. Dat lea muhtinlágan bivdoreaidu maid bálkestit ealli vuostá nu garrasit ahte dat jápmá. Dasto dat boahtá ruovt-tuluotta olmbo lusa guhte báhkestii dan. Dat lea vuogas, go dalle ii dárbbaš váz-
zit guhkes gaskkaid viežžat dan.
Sii fievrridit čázi seahkaigun maid leat duddjon gáica dahje eará šibiha náhkis. Dan lea vuohkkaset guoddít ja fievrridit mátkkoštettiin go lihtiid ja spánnjáid. Sii dárkilit plánjejit mátkkiid nu ahte boahtte ássansadji galgá leat čáhcegáldu lahka. Sii borret šibitbierggu, ja las-sin čohkkejit nihtiid ja šattūid. Ná leat olbmot áiggiid čada oahppan birget šaddoguovlluin gos lea uhccán čáhci.
Jos olmmoš oroši Sahara-Sátto-ábis ovtta beaivvi beaivvážis, bora-keahttá, álas, ja čázekeahhtá, de livčči rumáštemperatuvra birra-siid 46 gr go eahketroaddí álgá. Son livčči massán gaskal 2 ja 3 lihte-ra čázi ja livčči jápmán ovdal go sevnnjoada.
Vuosttaš eurohpalacčat geat rasttil-dedje Australia, vulge Melbournás ja johte lullin davás. Mátkki jodi-heigga Robert Burke ja William Wills. Sis šadde ollu váttisvuodat dán mátkkis. Dušše okta mátkkos-teddjiin lei ain eallimin go jovde. Son lei birgen danne go lei ožžon veahki aboriginna in. Earát jáp-me nealgigis ja danne go ledje nu váiban. Burke jámii ruovttoluo tta manadettiin.
Galjes, geahppa biktasat suodjalit sátto-biekkaid ja báhkaid vuostá.
Iesgudtetlágan sáttoameahcit
Gobi geadgemeahcci, Mongolias, Ásias.
Geadgemeahcci: Dáppe leat asehis suoinnit. Eanabajoš lea hui asehas. Gobi.
Amazigh Zagora sáttoameahcis, Marokkos.
Trohpaláš sáttoameahcit: Dát leat lahka arvevuvddiid. Sáttoeana. Båhkas beaivet ja buoláš ihkku. Sahara, Kalahari.
Antárktisa jieknameahcci.
Antárktalaš jieknameahcci: Dáppe ii gávdno čáhci, dušše agálaš jiekna ja muohta. Guovllu ábiin badjána lievla mii šaddá balvan, muhto balvvat gerget galbmot ja šaddat jeknan ja muohtan ovdal go ollejit gádđái. Go balvvat gahččet, de lea dušše muohta ja jiekna mii boahtá. Biekkat bossot muohttaga ja jiena fas eret, ja dávjá báhčet dušše báljes geadgemeahccit ja jieknavárit.
Salar de Uyuni Bolivias lea máilmmi stuorámus sálte-meahcci.
Gávdnojit maid dái sálteábit. Sálteábit šaddet go lea nu báhkká ahte buot čáhci lievllista, ja báhccá dušše sálti mearra-gádđái ja bajožii.
agálaš dakkár mii ii goasse norga
báljes guorba
arvevuvddiid vuovddit gos arvá ollu ja dávjá