Lulli-Amerihkká

Lulli-Amerihkká, mii maiddaí gohčoduvvo Láhten-Amerihkkán, lea beali stuorát go Eurohpa. Stuorra oassi lea lulábealde ekváhtor. Davvin lea lieggaseamos ja šaddá galbmaset dadde máddelii bohtá.

Muhtin čuohtejagiid dassá ledje eamiálbmogat eanetlogus Lulli-Amerihkkás. 1500-logus boahtigohte eurohpaláččat. Sii vállde olles guovllu, mii otne gohčoduvvo Lulli-Amerihkkán, alccesaset. Eamiálbmogat fertejedje fárret guovlluide gos lea fuones šaddu, ja muhtimat sis fárrejedje alla

váriide. Muhtin eamiálbmogat ain ásset arvevuvddiin ja ellet nu go sii álo leat dahkan. Eanas riikkat Lulli-Amerihkás leat leamaš spánskalaš koloniijat. Danne lea ge almmolašgiel­la daid riikkain, spánskkagiella. Brasilas lea almmolašgiella portugála-giella. Dat lea danne go portugalalaččat koloniseredje dan guovllu mii dál lea Brasil.

Aconcagua lea Lulli-Amerihká alimus várrečohkka.

Titicacajávri lea Lulli-Amerihká stuorámus jávri. Doppe šaddá muhtinlágana suoidni mainna sáhttá duddjot buot, go vel govdodeaddji sulluid ge.

Lulli-Amerihká davimusas lea liegga dálkkádat ja čáppa sáttogáttit.

Bákti Kapp Hornas. Kapp Horn lea Lulli-Amerihká lullimus njárga.

Lulli-Amerihkás leat sihke arvevuovdi, sáttomeahcci, rásseguolbanat ja alla várit. Lulli-Amerihká arvevuovdi lea máilmmi stuorámus. Amazonas-eatnu golgá dan čađa. Arvevuovdi lea nu šattoláš ahte lea veadjemeahttun girdiis oaidnit eatnama. Muhtin sajin sáhttá oaidnit veahá. Dोपpe soitet eamiálbmogat ássat. Sáttomeahcci lea Atacama-geadgemeahcci Chiles. Dोपpe lea arván dušše oktii 400 jagis. Rásseguolbaniid gohčodit namain pampas. Pampsiidda gilvet ja šaddadit kakao ja káfe ja banánaid maid exporteretjit miehtá máilmmi. Muhtin pampsiin guhtot ollu šibihat. Šibitbierggu exporteretjit maid dái Eurohpái. Pampsat leat nu stuorrát ja viidát ahte guodoheaddjit fáktejit veadjemeahttun ii leat vejolaš guodoheaddjit sii geat gehččet bearrái šibihiiđ.

Eamiálbmogat gilvet ja šaddadit ruotnasiid ja duddjojit dujiid maid vuvdet gávpogiin.

Lulli-Georgija lea suolu lullimusas Lulli-Amerihkás.

šibihid heasttaiguin. Andesváriit allá-naddet almmi vuostá miehtá máilm-mioasi oarjjábealde. Dोपpe ássset eami-álbmogat. Dोपpe leat sihke čoahkke-báikkit ja eanadoallu. Eanadolliin leat eanabihtázat gos šaddadit máissa ja buđehiid dušše borrandoarvve.

Muhtin eamiálbmogat leat váljen ássat arvevuovddis.

Eamiálbmogat ellet ja gárvodit árbevirolaččat ja guodohit lamaid.

Arvevuovdi lea nu suohkat ahte ii sáhte oaidnit go muorra-gierragiid, jos girdá badjel.

Lamat guohtumin pampasis. Lama lea erenoamáš Lulli-Amerihká šibitealli.

Atacama geadge meahcci.

Kakaobáhpu mii oktii galgá šaddat šuhkoládan.

Lulli-Amerihká nuorttabealde ja oarjja-bealde leat stuora ábit: Gaskaáhpi nuorttabealde ja Jaskesáhpi oarjabealde. Ábiin lea ollu guolli. Lulli-Amerihká lea okta máilmmi stuorámus guolle-buvttadeaddji guovlluin.

Gávpogiin ássset eanaš olbmot sulli nu go Norggas. Muhto ollugat ellet geafi-vuođas, fuones dáluin ja uhccán bor-ramušain. Olggobeale gávpogiid ássset eanadoallit geain leat eanabargit. Eana-bargit bargat eanadolliid ovddas geat oamastit stuorra oasi eatnamis. Eana-bargiid báhká lea dávjá hui fuotni, ja ol-lugat mannet de gávpogidda geahččalit gávdnat buoret barggu.

Lulli-Amerihkás leat sihke eurohpá-laččaid manjsboahttit, eamiálbmogat ja sevdnjesliikkat olbmot. Eamiálbmogat leat ášialáččaid manjsboahttit. Sii led-je Lulli-Amerihkás go kolonisttat bohte. Sevdnjesliikkat olbmot leat šlávaid ja afrihkkálaččaid manjsboahttit.

eanabargit bargit geat bargat eatnamiin
sevdnjesliikkat olbmot olbmot geain lea sevdnjesivnnat liiki

Guolلهhápman Argentinas.

Machu Picchu lea dološ inkagávpot Andesváriin man olmmoet ledje guoddán.