Dáruiduhhttin
Dalle go Norga lei aitto šaddan demokratijian, de eai ožžon dábálaš olmmot ja nissonat leat mielde mearrideamen mo riika galggai stivrejuvvot. Dalle ožžo dušše jábaláš albmát dahje dievddut ja eanaoamasteaddjit šaddat politikkkárin ja jienastit. Sámit eai ožžon jienastit jos eai eai gádduššan ja gilván eatnamiiid.
Sáhttá leat eahpevuoiggalaš jos eanetlohku galgá beassat mearridit lágaid mat čuhcet álgoálbmogiidda. Dat dáhpáhuvai jagi 1898. Dalle Norgga eiseválddit dohkkehedje lága mii celkkii ahte buot sámi oahppit skuvllas galget oahppat dušše dárogiela hállat, lohkat ja čállit. Lágas čuočču maid ahte sámegiela ii lean lohpi hállat, lohkat ja čállit skuvllas.
Dát skuvlaláhka váikkuhii garrasit sámegielat mánáide. Ollugat eai oahppan lohkat
ja čállit, ja eai ádđen dahje ipmirdan dan mii oahpahuvvu skuvllas. Sámegialla measta jávkkai áibbas. Dát áigi gohčoduvvo dáruiduhttin áigin.
Muhtin oahpaheaddjit ja skuvlabargit vuostálaste dan lága. Sii vásihedje ahte mánát eai oahppan dárogiela eai ge eará. Sii máŋgii váidaledje ráđđehussii. Loahpas ráđđehus árvvoštalai ja guldalii váidalusaid. Sii rievdadedje lága, ja Stuorradiggi dohkkihii rievdadusa.
Jagi 1967 šattai lohpi oahpahit sámegillii, ja sámegiella šattai maid fágain skuvllain. Dalle lei dáruiduhttin bistán measta 70 jagi, ja ollu sápmelaččat ledje massán sámegielaset.
Gonagas lea manná sámiin ándagassii bivdán daid vahágiid ovddas mat dahkojedje dáruiduhttin áiggis. Demokratijas fertejit maiddái álgoálbmogat beassat váikkuhit iežaset servodatovdáneapmái. Jos sii dan eai beasa, de sáhttet kultura, árbevierut, giella ja máhttu jávkat.
Kárášjogas jagi 1950.