Nuppi máilmmesoadiáigge jagiid 1940–1945 ii lean Norggas demokratia. Cuonománu 9. beaivve jagi 1940 duiskalaččat fallehedje Norgga. Muhtin mánuid manná ledje sii váldán badjelasaset olles riikka. Duiska-laččat ledje nasisttat. Sin stivrenvuohki lei eahpedemokráhtalaš. Dat lei diktatuvra. Hitler oktan iežas mielbargiiguin stivrii olles Duiskka. Son hálidii maidái Norgga stivret.

Muhtin norgalaččat dorjo Hitlera ja su miel-bargiid ja barge ovttas singuin. Sii ledje mielde muhtin bellodagas man namma lei Nasjonal Samling (NS), ja Vidkun Quisling lei sin jođiheaddji. Nasjonal Samling bellodat gildei eará bellodagaid go NS. Sii bidje eret dan ráđdehusa maid olbmot ledje demokratihkalaččat válljen, ja bidje sadjái ođđa ráđđehu sa man NS ja Quisling galggai jođihit.

Adolf Hitler dearvvaha iežas čuovvoleddjiid.

Vidkun Quisling lei NS-bellodaga miellahttu ja Norgga ministtarpresideanta jagiid 1942–1945.

Mo doaiibmá eahpedemokratiija?

Nasisttat dáhtto ahte olles Norgga álbmot galgái čuovvulit nasismma ja Nasjonal Samling bellodaga. Sis lei plánna dasa mo dán čađahit.

Sii mearridedje ahte oahpaheaddjit galge skuvllain oahpahit mánáide ahte nasismma lei buorre. Buot mánát gaskal 10 ja 18 jagi galge šaddat NS bellodaga nuoraidjoavkku mielahttun. Nasisttat čuvvo mielde ja dárkkistedje buot áviisaid ja gilde olmuid radio guldaleamis. Ii oktage ožžon cealkit dahje čállit funet nasisttaid ja nasismma birra.

Ollu nuorat serve Norgga NS nuoraidsearvái; Hirdenii. Dát govva čájeha muhtin ávvudeami.

Olbmot miehtá Norgga vuosttildedje nasismma

Norgga álbmot vuostálastigodii dákkár stivrenvuogi. Ollu oaḥpaheaddjit celke eret bargguin danne go sin mielas ii lean riekta ahte sii galge oaꞌpahit ohppide ahte nasisma lei buorre. Ollugat sis sáddijuvvojedje Girkonjárgii soahtefángan ja bággo bargin. Ollu áviisacállit heite čállimis danne go journalisttat eai háliidan čállit ahte nasisma lea buorre, ja ollu áviissat loahpahuvvojedje. Ollu váhnemat eai diktán mánaid dieđihit NS-bellodaga nuoraidjoavkku miellahttun. Muhtin olbmot čihkosis plánegohtte vuostálastit nasismma ja nasisttaid.

Olbmot geat eai čuvvon nasisttaid lágaid, biddjojedje giddagassii. 400 olbmo áššáskuhttojedje duomu haga ja maid duiskalaččat dahje Norgga nasistat godde.

Dan áigge go 2. máilmmesoahte lei Norggas, sáhtii nasisttaid ráđđe hus olbmuid čilgekeahttá ja dubmekahttá bidjat giddagassii. Juvddálaččat biddjojedje giddagassii, dušše danne go sii ledje juvddálaččat. Eai danne go sii ledje verrošan. Hitler áiggui jávkadit buot juvddálaččaid máilmmis.

Nasisstaid vuosttildeapmi Sámis

Gávdnojit ollu muitalusat dan birra mo olbmot vuostálaste nasisttaid ja Duiska soalddáhii.

Muhtimat veahkehedje olbmuid báh-tarit Englándii dahje Ruđii. Earát fas veahkehedje Norgga ja Englándda soaldádhiid biktasiiguin, borramušai- guin, fievrruiguin ja eará dárbasiiguin. Muhtimat vákšo Duiskka soaldádhiid ja sin lihkastemiid ja dieđihede Sovjet (Ruošša) soahtehearráide dan maid sii oidne. Daid gohčodit Partisanan.

Grini giddagassii šadde sii geat vuostálaste nasisttaid.

Politihkalaš báhtareaddjit ja dorvoohccit

Ollu riikkain máilmmis lea eahpedemokratiija. Okta olmmoš dahje okta bellodat mearrida buot daid riikkain. Dat leat diktaturvastáhtat. Diktahtorat dárbbašit dávjá politiijaid ja militeara várjalit sin vai sii sáhttet bisuhit fámu. Dákár riikkain ii leat sátnefriddjavuohta. Dat merkeša ahte olmmođut eai sáhte almmolaččat cealkit maid sii oaivvildit iešguđet servodatášiin.

Jos čoahkkanit ja celket iežaset oaviliid, dahje cuiggot stivrenvugiid ja diktahtora, sáhttet politiijat bidjat sin giddagassii ja illástit sin garrasit. Muhtimat goddojit, dahje dušše “jávket”. Dákár stivren rikkku olmmošvuoigatvuođaid.

Ollugat geat áiggosẹdje buoridit olmuid vuoigatvuođaid, bággejuvvojit guoddít ja fárret eret diktatuvrastáhtain jos galget beastit heakkaset. Muhtimat sis leat maid dádái Nor- gii boahtán. Dáid mii gohčodit politihkalaš dorvoohccin ja báhtareaddjin.

Norga ja eará demokráhtalaš riikkat čuvvot mielde mi dáhpáhuvvá máilmmis ja veahkehit politihkalaš báhtareaddjiid. Lagášservodaga olmuidde, ja maid dádái dutnje, leat vuordámušat ahte bures vuostái váldit ja veahkehit odda ássiid oahpásmuvvat min servodahkii.

Norgii bohtet ollu polítihkaláš báhtareaddjit riikkain gos lea váraláš vuostálastit eiseválddiid.