Demokratiija geatnegasvuodat

Demokratiija mielde čuvvot ollu vuoigatvuodát buohkaide geat ásset Norggas. Muhto jos servodat galgá šaddat buorre buohkaide, de fertejit demokratiijas leat muhtin geatnegasvuođat maid dáil. Dat leat:

• Čuovvut lágaid ja njuolggadusaid
• Jienastit válggaide
• Máksit vearu
• Oahppat
• Váldit ovddasvástádusa

Čuovvut lágaid ja njuolggadusaid

Stuorradiggi lea mearridan lágaid maid buohkat galget čuovvut. Go buohkat čuvvot servodaga lágaid ja njuolggadusaid, de šaddá servodateallin buorre buohkaide. Rávisolbmot dovdet dábálaamos lágaid maid mii dárbbášit diehtit árgabeaivvis. Soaitá don maid dovddat muhtin lágaid?

Buohkat geat sáhttet, galggášedje jienastit go leat vállgat.

Ollu buorre oahppu dápáhuvvá olgun.

Jienastit válggaide

Go servodagas leat vállgat ja jienaste-apmi, de lea sávaháttti ahte buohkat geat sáhttet, leat mielde mearrideamen geat galget stivret Norgga. Dan sii dah-ket go jienastit sin geaid dáhttot Stuur-radiggái, Sámediggái, fylkkadiggái ja gielddastivrii. Dalle sii leat mielde me-arrideamen geat galget stivret Norgga, Sámi, fylkka dahje gieldda njellje jagi ovddos. Dán láhkai sii leat mielde váik-kuheamen demokratiija ovdáneapmái ja bisuheapmái.

ovdáneapmái ja bisuheapmái vai demokratiija ovdána ja bissu

Mákšit vearu

Buot olbmot geat bargat ja dinejit ruđa, galget máksit oasi iežaset sisaboađus Norgga stáhtii. Dat lea máksit vearu. Ráđđehus fas juohká vearroruđaid vuoiggaláččat vai dat boahtá buorrin olles Norgga álbmogii. Muhtimin dápá-huvvá ahte olmmoš buohcá dahje massá barggus. Dalle dárbbaša veah-ki. Dan veahki oažžu earrat eará vearro-ruđaid bokte.

Oahppat

Oahppat lea deháleamos geatnegas-vuohta demokratijjas. Jos mii galgat sáhttit bisuhit buorre servodaga ja de-mokratiija buohkaide, de lea deháláš ahte mii oahppat lohkat ja čállit. Dalle sáhttit lohkat dieđuid ja čállit ja muitalit iežamet oaiviliid earáide. Lea maid deháláš ahte mii oahppat mo Norgga servodat doaibmá ja mo demokratiija

doaibmá. Danne lea oahppu geatnegaht-ton. Geatnegahtton oahppu álgá dan jagi go máŋná deavdá 6 jagi ja loahppá dan jagi go deavdá 16 jagi. Dat fállo skuvl-lain, ruovttuin dahje eará báikkiin ja bis-tá unnimusat 10 jagi. Stuorradiggi ja Sá-mediggi leat ovttas mearridan maid buot Norgga oahppit galget oahppat skuvllas. Dat čuozžu oahppoplánas, ja buot Norg-ga ja Sámi skuvllat leat geatnegahtton čuovvut dan.

Váldit ovddasvástádusa

Ovddasvástádus lea sátni maid mii dáv-já gullet, muhto eat álo smiehtá maid dat duodáid mearkkaša. Rávísolbmuin lea stuorra ovddasvástádus. Sis lea bargu maid galget doaibmahit. Dávjá leat sis mánát geat galget oahppat ollu ja oaž-žut visot dárbasiid, veahki ja ovddas-

morraša. Rávísolbmot galget máhttit ruovttu ruhtadili láhčit nu ahte viesso-láigu ja elrávdnji mákso, ja ahte bearráša borramuš ja biktasat leat buorit.

Soaitá dus lea ovddasvástádus muhtin áššiin ruovttus? Dade mielde go stuorut, de lassána maiddái du ovddasvástádus.

Mis lea geatnegasvuohta ovddasvástá-dusa váldit iežamet daguin, ja servodat vuordá ahte mii dahkat dan. Jos don leat njálbmon earáiguin, de vurdo ahte don válddát ovddasvástádusa, dagat buo-ri fas, ja heaittát njálbmumis. Dalle don válddát ovddasvástádusa iežát daguin.

Váhnemiin dahje fuolaheddjiin lea stuorra ovddasvástádus. Sii galget ollu oahpahit mánáide.