Afrihkka – beaivvážiin dievva

Máilmmi nubbin stuorámus ja lieggaseamos máilm­mioassi lea Afrihkká. Afrihkká sátn­i mearkkaša beaivváziin dievva. Dáppe gávd-nojit sihke sáhttomeahcit, rásseguolbanat, sa-vánnat ja arvevuovdi. Ii ovttage sajis máilm-mis leat nu ollu luodueallit go Afrihkkás.

Butkit oaivvildit ahte olmmošnálli lea álg-gus vuolggán Afrihkkás. Boarráseamos olm-mošdávttit leat gávdnon Tsjad:s Afrihkkás.

Dološ báktegovvosat bákteolmiin duođaštit ante olmbo[t] leat eallán Afrihkkás badjel 2 miljoovna jagi ovdal min áiggi.

Koloniijahearrát mearrideddje gokko stáhtaid rájit galge leat. Jos geahčadat kártta, de sáhttát oaidnit ahte muhtin rájit leat measta áibbas njuolgat. Sii leat dušše linjálain sárgestan ja juohkán guovlluide iežaset gaskka.

Go rájit biddjodje, de olmmoščearddat biedganedje. Dan manná leat leamaš ollu siskkâldassođit Afrihkkás. Sodiid geažil olbmot fertejedje báhtarit ja gávdnat eará vuogiid mo birget ja eallit. Koloniijariikkat ledje Stuorra-Británnia, Frankriika, Duiska, Portugal, Itália ja Belgia. Sii leat maid ávkkástallan ollu daid luondduresurssain mat leat Afrihkás. Dopper leat golli, diamánttat ja veai-ki. Koloniijahearráid ávkkástallan lea okti daid deháleamos sivain dassa ahte ollu riikkat Afrihkás leat geafit. Koloniijahearrát válde maiddaĺi olbmuid ja vuvde sin šlávan eará riikkaide.

Afrihkká Areála 30,3 miljonna km² (20,4 % máilmmi eatnanareálas) Alimus várri Kilimanjaro (5895 mbá) Guhkimus johka Niilaeatnu (6671 km) Stuorámus jávri Victoriajávri (68 800 km²) Olmmošlohku Eambbo go 1 miljárdda Eamiálbmogat 50 miljonna San, Masai, Imazighen (Berberat), Mboro, Aka, Pygmeat, Khoisan, Ogoni, Batwa, Tuareg, Balala, Nama, Pastoralist

Afrihkás ellet ollu iešguđetlágan eamiálbmogat. Masaiijat leat johtt iálbmot dahje nomádat mat johteht šibihigiuin.

Eanáš afrihkkálaččat bargat eanadoa-luin. Sis leat unna eanabihtázat gos šad-dadit dan maid borret. Ain lea dábálaš geavahit dološáiggás giehtareaidduid nugo guohki, ja lea dábálaš ahte nisson-at bargat gittiin. Muhtin olbmot joh-tet šibihigiin ovtta guđohagas nubbái. Sin gohčodit nomádan. Dát eallinvuoh-ki lea jávkamin go eatnamat gilvojuvvo-jit eará šattuid várás, ja dalle ii leat šat guođohaneana šibihiiidda. Eanadoal-lit geain leat viiddis eatnamat, šaddadit iešguđetlágan šattuid ja ruotnasiid maid esporterejit olgoriikkaide.

San-álbmot ellet Namibias ja Botswanas, Kalahari-sátto-meahcis. Sii bivdet elliid mirkkonjolaguin. Dán áhčči oahpaheamen bátnis bivdima.

Dološ eanadoallovuohki geavahuvvo ain Afrihkás.

Afrihkás ellet ollu iešguđetlágan eallit. Dás širráfit.

Earát barghet fas ruvkkiin. Afrihkás leat ollu ruvkedoaimmat. Duppe rogget ja buvttadit veaikki, ruovddi, golli, ja eará metállaid. Maiddái diamántaruvkket leat ollu Afrihkás. Dade bahát lea dávjá nu ahte leat amerihkálaččat dahje eurohpálaččat geat eaiggáduššet dáid ruvkkiid. Ruvkebargiin, geat dábaláččat leat afrihkálaččat, lea dávjá fuones bálká. Ollugat barghet maiddái oljobuvttademiin.

Niilaeatnu lea Afrihká guhkimus ja stuorámus johka.

Victoriagoržžit leat vuolggán Victoriajávrri, mii lea Afrihká stuorámus jávri

Afrihkás leat ollu stuorra gávpogat. Johannesburg Lulli-Afrihkás.

Kilimanjaro lea Afrihká álimus várri.

Káffebáhpoot

Ollugat fálllet turisttaide čájusmátkkiid, go sii h́áliidit oaidnit Afrihká luonddu ja luodueliid.

Duhpátsáddu goikaduvvon ja gárvvis vuovdimassii duhпátfabrjkaide.

Ollu iešguđetlágan gálvvut mannet stuorra skiippaid mielde miehtá máilmmi. Soaitá dát s kiipa fievrrida kakao šuhkoláde-fabrjkaide miehtá máilmmi?

Gollemálbma gávdnon golleruvvkes.

Ollugat bargat ruvkebohkamiin.