Norgga sámediggi vuođđuduvvui jagi 1989, ja lea Norgga sápmelaččaid diehtnaguoddi dahje orgána. Sámedikki vuođđun lea Sámeláhka § 1–2, mii cealká: Sámi álbmogis galgá leat iežas riikaviidosaš Sámediggi masa sámit leat válljen sámiid.

Sámedikki 39 áirasa válljejuvvojit sámiid gaskkas geat ássat miehtá riikka. Dasto áirassat válljejit gii galgá šaddat presideantan. Son gii oažžu eanemus jienaid, šaddá presideantan. Presideanta gullá dábálaččat dan bellodahkii mii oaččui eanemus jienaid sámediggeválggas.

Sámediggi. Álbbmot válljen sámediggeáirrasat.

Sámediggeráđđi

Sámediggepresideanta váljje áirasiid gaskkas sámediggeráđi miellahtuide. Sii ovttas ásahit sámediggeráđi, ja presid eanta lea sin jođiheaddji. Sámediggeráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan.

Sii galget ovddidit sámi servodaga nu mo leat lohpidan jienasteddjiide. Sii galget maid juohkit rudaid maid Stuorradiggi lea juolludan. Muhtin rudaid mannet dasa ahte sámegiela galgá ovdánit ja bissu t. Duojárat ožžot ruhtadoarjaga oahpahit duoji ja duddjot. Lá gádusat ožžot ruhtadoarjagiid ráhka dit oahppo-neavvuid, nu mo dán girjji. Sámi mediat ožžot ruhtadoarjagiid čuvget sámi odasáššiid ja sá mepoliti hka sámiide ja earáide geat beroštit sámi servodatá ššiin.

Sámediggeráđđi galgá maid evttohit do arjjaortnegiid njulggadusaid mat galget duohtan dahkat mearrádusaid maid dievasčoahkkin mearri-da. Sin ovddasvástádus lea beaivválaš politi hkalaš doaibma.

Sámediggeráđđi 2013–2017. Gurut bealis Ann-Mari Thomassen, Bjørn Thomas Åhren, presideanta Aili Keskitalo, Henrik Olsen ja Silje Karine Muotka.

Lávdegottit

Sámediggi lea ásahan golbma fágalávdegotti. Dat leat:

• Plána- ja finánsalávdegoddi
• Bajáššaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi
• Ealáhus- ja kulturlávdegoddi.

Sámedikki áirasat leat miellahttun ovtta dain fágalávde-
gottiin. Sii galget meannudit áššiid ja evttohit mearrádu-
said Sámedikki dievasčoahkkimii.

Lassin fágalávdegottiide lea Sámedikkis maiddaí bearrái-
geahččanlávdegoddi ja válgalávdegoddi.

Bearráigeahččanlávdegoddi galgá geahččat bearrái ahte
rudad maid Sámediggi juolluda gielddaide ja ásahusaide,
geavahuvojit nu mo Sámediggi lea mearridan.

Válgalávdegoddi galgá gárvánháttit ja evttohit mearrádu-
said áššiin maid dievasčoahkkin lea sádde lávdegoddái.

Dievasčoahkkin

Dievasčoahkkin lea Sámedikki bajimus orgána ja čoahkkana njellji jahkái.

Dievasčoahkkimis 39 áirasa loahpaláččat mearritid juohke áššis maid sámediggeráđđi ja lávdegottit leat evttohan. Go dievasčoahkkin lea ášši digáš-tallan ja evttohan mo dat šaddá, de sii jienastit. Eanetlohku mearrida mo ášši loahpaláččat šaddá.

Dievasčoahkkin galgá maid Stuorradikkiin ráđđádallat lágaid ja láhkarievd­dausaid ektui mat gusket sámiide ja sámi guovlluide.

Sámedikkis lea hálddahus mas leat sierra bargit. Sámedikki gárdin lea Kárášjogas, muhto muhtin kantuvrrat leat maiddái Guovdageainnus, Unjárggas, Gáivuonas, Romssas, Divtasvuonas ja Snåases.

ráđđádallat digáš-tallan ja ovttas evttohit
hálddahus administrašuvdna

Dievasčoahkkin.

Sámediggegárdin lea Kárášjogas. Dan leaba Stein Halvorsen ja Christian Sundby hábmen ja dat lei gárvvis jagi 2000.

Álttá-Guovdageainnu-eanu dulvadeapmi – Sámedikki duogáš

Jagi 1978 mearridii Norgga Stuorradiggi buođđut Álttá-Guovdageainnu-eanu. Čáhcefámu bokte sáhttá buvttadit ollu el-rávnnji olmuidde ja vuovdimassii eará riikkaide. Dat maid ráđđehuš ii lean muđđan, lei jearrat lobi sámiin ja eará olbmuin geat ášset Álttá ja Guovdageainnu guovllus.

Boazosámit geain ledje boazoguohtumat dáin guovlluín, luonddágáhttejadjjit, sámi organisasjuvvnat ja eará berošteaddjit vuostálastigohte garrasit mearrádusa. Muhtimat manne gitta Osloi ja ceggjedje lávuid Stuorradikki olggobeallái.

Sámit čoahkkanan Stuorradikki olggobeallái. Dán láhkai sii čájehedje eiseválddiide ahte sii eai dohkket ahte sámiid jienat ja sin oaivilat eai váldo vuhtti go galget mearridit mo sámi eatnamiid ja čázádagaid hálddahšit.

Doppe sii máŋgga láhkai čájehedje ahte sii eai dohkket dán mearrádusa ja ahte eiseválddit fertejit jorgalit dán áššis.

Norgga stuorámus, ja maid dái muitun olgoriikka áviissat čállle ollu ášši birra. Maid dái TV:s lei muhtin áigge ollu sáhka dáŋ birra.

Ollu olmot Norggas, ja Eurohpás ledje hirpmáštuvvan. Ollu gat eai diehtán nu ollu sámiid birra. Muhtimat doarujgohtte sámiid ja sin rahčamušaid vuosttaldit dáŋ mearrádusa. Dattege eiseválddit budčto eanu. Muhto ollugat de bohte diehtit ahte ássit sámit Norggas, ja ahte sis lea eará kultuvra, historjá, eallinvuohki ja giela go mudui Norgga álbmogis.

Norgga servodat rievdagođii dánne go olmot ledje oahppan eambbo, ja jurd-dašišgohtte eará láhkaid sámiid ja sin vuoigatvuođaid ektui, ja dorjo sin. Sámit ieža maid gáiibidišgohtte leat mielde mearrideamen áššin mat guske sidjiide. Danne go ođđa jurgagat šaddagohtet ja servodat rievdá, de lea muhtimin dárbu odda lágaid ášahit dahje boares lágaid rievdadit. Jagi 1988 dohkkehii Stuorradiggi ođđa lága mii šattai oassin vuođđolágas. Dat lei sámeláhka.

Sámelágas čuožžu: Grunnlovens § 110a. «Det paaligger Statens Myndigheter at Lægge Forholdene til Rette for at den sa-

miske Folkegruppe kan sikre og udvikle sit Sprog, sin Kultur og sit Samfundsliv.» Danne ásahuvvui Sámediggi jagi 1989.

Sámediggi galgá geahččat bearrái ahte sámit besset cealkit iežaset oaiyiliid áššiide mat gusket sidjiide ja eará eamiálbmo-giidda.

Gonagas Olav 5. rabai vuosttaš Sámedikki jagi 1989.