Trohpaláš arvevuovdi – báhkas, lávttas ja ollu arvvi
Trohpaláš árvevuovdi Brasillas.
Trohpaláš árvevuovdi šaddá trohpaláš dálkkádatguovlluin. Dánne mii gohčodit daid trohpaláš árvevuovdin. Dat leat máilmmi boarrásaamos vuovddit. Doppe lea lávttas ja báhkka oppa áigge. Dat leat ekváhtora lahka. Dat mearkkaša ahte dát guovlu lea lagamus beaivváža.
Trohpaláš árvevuovddit leat sihke Lulli-Amerihkás, Afrihkás, Ásias ja Oseanias. Dat gokčet unnít go 6% olles eanaspáppa areálas, muhto leat dehálaččat olle máilmmi buot dálkkádatgoarttašuvvamis.
…
olles máilmái. Šattut ja muorralasttat njammet váralas CO2 gássa áimmus ja buvttadit fas buhtes áimmu maid mii buohkat dárbbašit. Trohpaláš árvevuovddiin šaddet ja ellet badjel bealli buot máilmmi šaddo-ja elliidšlájain.
Mii diehtit ahte šattut dárbbasit lieggasa ja ollu čázi. Danne šaddet trohpalaš arvevuvddiin ollu iešguđetlágán šattut ja muorat. Maiddái eallit, divrrit ja guolit loktet bures doppe gos leat ollu muorat ja šattut, go doppe lea álki gávdnat borramuša. Dutkit oaivvildit ahte trohpalaš arvevuvddiin ain gávdnojit eallit, divrrit ja šattut maid olm mot eai dovdda ja danne eai leat nammadan. Sáhttá leat váttis dutkat muorragier-ragiid trohpalaš arvevuvddiin, go muhtin muorat sáhttet šaddat olles 50 m al.
Sáhttá oaidnit imáš elliid trohpalaš arvevuvddiin.
[large water lilies floating on a pond]
Arvevuvddiid eamiálbmogiid eallin
Trohpaláš arvevuovddis lea hui báhkka nu ahte olbmot geat doppe ellet, eai dábbáš ollu biktasiid. Sii bivdet villa-spiinniid ja eará návddiid. Bivdidettiin njáhket sivvadit ja jienajávohaga ja geavahit njuo-laid maid leat buonjustan mirkos. Sii bivdet dušše dan maid dárbbašit, go sis ii leat vejolašvuohta guhká vurket borramušaid. Bierggu maid fidnejit, má-lestit dalán, vai ii geargga máhtuluvvat. Lassiin birgui borret ollu šattuida, ruotnasiid, máduid ja suohkada. Olbmot eai geavat sáibbo go basadit, go dan sáhttá návdi haksit, ja báhtarit.
sivvadit njozet, jaskadit
jienajávohaga ii jienád it maidege
máhtuluvvat šaddat mádduiguin dievva
Bivdimin mirkkonjuolain. Brasilas Amazonasis.
Penan-álbmot. Eamiálbmot geat ássset Borneo arvevuovddis Malaysias.
Muhtin šattut leat dálkasat ja buoridit olbmuid dávddaid. Gabon, Afrihkká.
Suhkada ráhkadit muhtinlágan jáffui-guin maid vižžet pálbmamuorain. Pálb-mamuoras leat fiberat maid derpet olg-gos. Fibiid bidjet máh tát ala, ja duolm-madit dan dassá og fiberat gahččet vu-los. Doppe seaguhuvvojit čáziin ja doi-dojuvvojit bures. Go čáhci lea goikan, de lea šaddan jáffun. Dainna sii vuššet suo hkada.
Sii leat áiggii d čáda oahppan makkár urttaid sáhttá geavahit prevenšuvdnan, gearbmašgáskkástagaid, bátneveark-kaid, oaivebáhkasiid ja liikedávddaid vuostá. Maid dáil leat sis bassi šáttut mat suddjejit sin váralaš vuoingnaid vuostá ja buoritit bivddu.
Dáluid huksejit ávdnasiiguin maid gávdnet arvevuovddis. Daid huksejit assás čuolddaid ala vai gearbmašat eai nu álkit beasa sisa, ja vai dulvijogat eai golgga sisa. Dán láhkai eai njuoskka ge dálut nu álkit siskkobealde go arvá.
Ná leat olmmot heivehan iežaset ealli-ma, ja áiggid čáda oahppan birget arve-vuovddiin.
dáluid viesuid
čuolddaid muorat mat leat sahájuvvon heivvolaš allodagaide
dulvijogat jogat main govdu čáhci badjel dearpmi
Stuorra muorain sáhttá duddjot fatnasiid maiguin sáhttá jogaid meallut.
Dállu mii orru čuolddaid alde. Peruas Amazonasis.
Olbmot čullet arvevuvddiid juohke beaivvi
Arvevuvddiin leat erenoamáš muorat main fabrhkain sáhttet ráhkadit ollu čappa stohpogálvvuid. Danne muhtimat čullet muoraid ja vuvdet daid stohpogálvoindustriijii vai dinejit ruđa. Máilmmis lassánit olbmot, ja olbmot dárbbašit eambbo bierrgu. Dalle fertejit čuollat arvevuvddiid vai leat eambbo guohtonsajiit šibihidda. Stuorra gávpogat ja čoahkkeváikkit dárbbašit ruovdemáđiid ja geainnuid ja cáži eanuin mat golget arvevuvddiid čađa. Dalle ferte čuollat ja láhčit saji dákáridda.
Boaðusin dás lea ahte eamiálbmogat ja sin máhttu jávket, ja arvevuvddit unnot ja loahpas jávket. Arvevuvddi lea báhkka. Doppe lievllista arvi jođánit ja arvi šaddá balvan. Balv-
Oassi dán trohpaláš arvevuvddis lea čullon, go dása galgá šaddat geaidnu. Borneos.
Penan-álbmot vuostálastet arvevuvddečúollama ja plantášaidgilvima sin ássanguvlui.
vat čoskot ja de arvigoahtá fas. Jos arvevuvddit jávket, de ii šat arve doppe ja dalle šaddá sihke eanaspábba ja áibmu liiegasat ja goikášat. Dutkit oaivvildit ahte dát lea okta siva dása ahte temperaturra eatnamis goargnu.