Ásia – beaivebadjáneapmi
Ásia-sátni mearkkáša beaivebadjánneapmi. Ásia lea stuorámus buot máilmmi-osiin, ja measta bealli oba máilmmi álbmogis ásset Ásias. Dáid álbmogiid gaskkas leat maid dái ollu iešguđetlágan eamiálbmogat geat ássset sihke davvin ja lullin. Dat mearkkáša ahte Ásias leat ollu iešguđetlágan servodat, gielat ja kultuvrrat.
Ásia vuolgá davvin polárbis, ja ollá gitta ekváhtorii lullin. Davimus oasis lea namma Sibirjá. Eatnasađ dáppe leat ruoššat, dahje ruošša eamiálbmogat danne go Sibirjá gullá Ruššii. Ollugat sis leat fárren Eurohpa beallái. Polábi lahka lea galmmas ja dušše bajimus oassi eatnamis lieggana geasset. Dán gohčodit permabuolasin. Doppe šaddet dušše miestagat ja smávva šattut. Lullis lea boares goahccevuovdi maid gohčodit táigan.
lullelis máddelis
Sibirjjá lulábealde leat guolbanat, sáttomeahcit ja alla várit. Máilmmi alimus várreráidu namma lea Himalaya ja dat lea Nepálaš, jJuste davábealde India. Lulli-Ásias lea arvvuovdi, ja dánne doppe lea báhkka ja sáhtá arvit miehtá jagi.
Nanecat leat eamiálbmot davviuorta Ruoššas.
Malaysia arvevuovddi eamiálbmot, gullevaš Bidayuh čerdii, čuojahamen rumbbu ja ávvudeamen Gawai festivála. Dalle sii gitit eanatma ja luondddu borramušaid ovddas maid dán jagi fidnejedje.
Ásia
Areála 44 579 000 km²
(29,4 % máilmmi eatnanareálas)
Alimus várri Mount Everest (8848 mbá)
Guhkimus johka Yangtze (6301 km)
Stuorámus jávri Kaspiáhpi (371 000 km²)
Olmmošlohku 4,3 miljárda
Eamiálbmogat 260 miljovnnna
Nenec, Yupik, Aleut, Akkani, Eveanat, Čukčat, Korjáhkat, Itelmenat, Oročat, Komit, Hantit, Mansit, Eveanggat, Naga, Kachin, Chakma, Shan, Chenchu, Lambadi, Negrito, Orang Ulu, Orang Asli.
Nadymas, Ruoššas boazoguođoheaddjit ávvudit Boazo-guođoheaddjibeaivvi njukčamánu 1. b. 2014. Liegga guovllut Ásias. Kloasttar Tibetas. Mongolia álbmogat ásset jurttain ja johtet šibihii guin. Riissaid gilvimin. Táiga, goahccevuoidi davvinorta Ruoššas.
Ásias leat máilmmi guhkimus ja stuorámus eanut ja eanemus olju ja gássa. Ásias leat maid dái máilmmi stuorámus eanadoalloguovllut. Doppe šaddadit erenoamážit riissa ja deadjalasttaid. Gávpotássit bargit kantuvrraiin dahje fabrihkaid ja bávalusbargin. Japánas ráhkadit ollu el-rusttegiid nugo tv:id, rádioid, ja IT-ávdnasiid dego máhktelefovnnaid, GPS:aid ja dihtormašiinnaid. Maiddái biillaid ráhkadit ja exporterejit olgoriikkaide.
Kiinnámuvra. Kiinná huksi guhkes, alla muvra vai davvi álbmogat eai galgan boahtit sin guvlui.
Ollu turisttat bohtet gikkut Himalaya-váriid. Šerppat guddet sin dávvriid. Dan ovddas sii dinejit ruđa.
Yangtse lea Ásia guhkimus ja stuorámus johka.
Ásias leat ollu stuorra gávpogat. Beijing, Kiinnás.
Mumbaijjas geffid áso dagat. Ásia lea máilmmi stuorámus elektronihkkabuyttadeaddji. Din ruovttus leat sihkkarit elektronihkalas ávdnasat mat bohtet Ásias. Ollu máistagat leat vuolgán Ásias ja leat dál dábálaččat miehta máilmmi. Ásia lea máilmmi stuorámus oljo- ja gássabuvttadeaddji. Ásias leat ollu biillafábrikhkat. Pandagouvž̌a lea Ásia ealli.