Rogalánda – olju ja mielki
Jæren luondu, geadgeáiddit ja gilvveana.
Rogalándda sáhttit juohkit njealji oassái. Lulimusas lea Dalane. Nugo namma dárgogilii muitala, de leat eanadagas ollu smávva leagážat.
Davábealde dán lea fas Jæren. Duolba guovlu mii j áhkkimis lea Norgga riggá-seamos eanadoallogovlu. Jæren lea juhkkon eanabihtáide geadgéaiddi-guin. Geadgeáiddit muitalit ahte olbmot áiggiid čáđa leat bargan eatnamiid. Olles Jæren lea moreneana jieknjaáiggi manná. Ovdal lei lossa bargu dáid geđggiid čorget, muhto otne geavahuvvojit mašiinnat. Giđa boahtá árrat Jærenii, ja dat lea buorre eanadol-lui. Go jæren-boanda gilvvá buđehiid, de lea dábálaččat ain buorre čuoigansii vu ollu sajin Norggas.
Ryvfylka lea dat goalmmát oassi Roga-lánddas, mii lea Bokna-vuona birrasis. Njealját oassi Haugalandet lea Hauge-sundda birrasis.
Ássamat ja ealáhusat
Rogalánda gohčoduvvo olofylkan dan-ne go olggobealde Rogalándda gávdne olju Dávvimearabotnis. Rogalánda lea lagamusas oljoguovlluid, ja ollu oljo-doaimmat jodihuvvojit dáppe. Eanáš industriija dán guovllus lea čadnon oljo-industriiji ja doalaha ortnegis ja fáll-et dehálaš bálvalusaid oljofitnodagai-de. Ollu oljobargit ássat Stavangeris ja eará báikkiin fylkkas. Stavanger lea dál šaddan oktii Sandnesain, ja lea fylkka stuorámus gávpot.
"Prekestolen" (sárdnestuollu) orru dego gulášii girkui, muhto nu ii leat. Prekestolen lea dovddus várdosadji Lysefjordenis. Prekestolenis manná bákteseaiddni 600 mehttera njulga vulos, ja dá lea erenoamáš buorre várddus vutni ja dakko váríde.
Rogalánda
Sturrodat 9 376 km²
Alimus várri Vassdalsegga 1 658 mbá
Stuorámus suolu Karmøy
Guhkimus johka Suldalslågen
Stuorámus jávri Suldalsvatnet
Olmmošlohku (2013) 457 900
Gielddaid/suo hkaniid lohku 26
Gávpogat Stavanger ja Haugesund
Fylkka oaivegávpot Stavanger
leagážit vuomážat
geadgeáiddiiguin áiddit dahkkon geđggiin
morenaeana eana mii lei gokčon assás jih-kiin ja suttadettiin fievrridii ollu geđggiid, sád-do ja láirá dohko
bálvalusaid fálal dagaid, veahki, omd. ráhkadit osiid oljobovrenmašiinnaide, divvut mašiinnaid.
várdosadji báiki dahje aláš gos sáhttá oaidnit guhkás ja viidát.