Kárta

Dán gova lehpet jáhkkiimis dii boahkat oaidnán TV:s. Dát lea nu gohčoduvvon dálkekárta. Dán kárt­tas oaidnit muhtin báikkiid Sámis ja makkár dálki dohko lea diđihiiuvvon. Kárt­tas oaidnit báikenamaid ja makkár temperaturrat doppe šaddet. Lassin oaidnit dálkesymbolaid nugo balvvaid, beaivvdagi, arvvi ja guđe guovllus biegga bossu.

Mii lea kárta?

Kárta čájeha tevdnejuvvon oasi eatnamis, gehčon bajábealde. Dát oassi lea sakka unniduvvon duohtavuoda ektui.

Kárttas lea dábálaččat mihhtu mi muitala duohtavuoda sturrodaga kártta sturrodaga ektui. Ovdamearkka dihte sáhtá 1 cm kárttas leat 10 m duohtavuodas. Dalle lea mihttolávva 1:1000. Kárta maid eatnašat dovdet, lea kárta spábbačiekčanšilijus. Das oaidnit čielgasit šilju ravdidaid, gokko moalat leat ja eará osiid.

Go galgá kárttain bargat, de lea vuogas geavahit gova veahkkin. Dalle sáhtát bálddastahttit govvaduohtavuoda kárttain.

Geahča dán gova mii lea vál don áim-mus muhtin skuvlášilius. Govas oain-nát bures mat das ledje dan beaivvi go govva váldui. Tevtnet gurut bealde, mii lea kárta, čájeha juste dan seamma. Maid d ái dat čájeha bajábealde. Kártii leat visttit, sáttolátnat ja bálgát tevdnejuvvon symb o l aiguin. Mii d áj at ahte kárta lea álkiduvvon. Dasa eai tevdnejuvvo olbmot dahje biillat, go dat eai leat gitta dahje bistevaččat das.

Sihke kárta ja govva leat unniduvvon. Skuvlášilliu ii livčče dán siidui čáhkan jos ii livčče unniduvvon. Kártta bajágeahči lea álo davás.

mihttolávva muitala mihttoerohusa mihtus kárttas ja mihtus duohtavuodas. Omd. 1:1000 okta centementer kárttas lea 1000 centementer luonddu. 1000 cm lea seamma go 10 mehter.

Tevdnet kártta

Kárta lea tevnnet eanadagas mii lea gehččon bajábealde. Kártii galget čáhkat ollu dieđut smávva sádjái. Maid ferte kártatevdnejeaddji dalle bargat?

Álkidit

Tevdnejeaddji ii sáhte váldit mielde buot maid son oaidná go áigu tevdnet kártta. Son ferte álkitit, sihke go ii leat sadji tevdnet buot maid oaidná. Dalle ferte son guođđit muhtin dieđuid mat eai leat nu dehálaččat.

Unnidiit

Dinggaid maid son áigu tevdnet kártii, ferte son unnidit ollu eambbo go mii duoh­tavuođas lea. Dalle lea kárta-tevnnet mii čájeha eanadaga, sihke álkiduvvon ja unniduvvon. Jus smiehtat máilmme­kártta birra, de smiehtat man ollu dat lea unniduvvon ja álkiduvvon vai olles máilbmái lea sadji kártii.

Symbolat ja ivnnit

Tevdnejeaddji geavaha maiddái symbolaid ja ivnniid sániid sádjái. Ofta smávva symbola sáhttá muitalit ollu ovtta kárt­tas dahje maiddái ivdni muitala fas eará. Kárt ii leat dávjá tevdnejuvvon symbolat mat muitalit maid iešguđet symbola dahje ivdni mearkkaša.

Muhtin symbolat kárt­tas

Kárta lea muhtinlágan gialla, kodagiel-la. Kárttas leat ollu smávva tevnnegat dahje symbolat mat muitalit ollu lassi dieđuid daid birra mat doppe gávdno-jit. Go mii galgat kártta lohkat, de ferte dovdat kodaid maid tevdnejeaddji lea geavahan.

Kártii lea maidđái merkejuvvon gos davvi lea. Dábálaččat lea davvi kárt­tas álo bajimuččas. Eai buot kárttain leat seammalágán kodat, muhto dát leat muhtin ovdamearkkat:

Allodatsojut leat sárgát kárrtas mat čájehit gokko eana šaddá alladeabbun, omd. gokko leat čorut, dievát, luohkát ja alla várit. Máde unnit gaska sárgáin, dađe ceaggut.

Kártatevdnejeaddji ferte eanďalastit ja unnidit go áigu kártta tevdnet. Ferte maidđái tevdnet kártasyboolaid.

[Physical relief map of Europe with cities labeled and a legend for terrain and vegetation]

Ivnnit čájehit erohusaid

Kártta ivnnit čájehit erohusaid. Ivnnit muitalit juoga allodagaid ja eatnamiid birra.

Meara sevdnjesalit ivdni muitala gokko lea hui čienal. Fertet gal fuomášit ahte eai buot kárttain leat seammalágán ivnnit. Ovdal go dutkagoahtá kártta, lea dábálaš oahpásmuvvat kártta ivdnečilgehusaide.