Østfold – váldogeaidnu Ruttii
Østfold lea ohta Norgga unnimus fylk-kain. Dás lea čielgi Ruota vuostá ja áma-dadju Oslovutnii, lohket sii geat dáppe orrot.
Čielga jieknáaigge eanadat
Østfold lea oalle duolbbas. Alimus alás lea dušše badjelas 300 mehtter bajábéal-de ábi. Jieknáaigge manná lei eanš oas-si fylkkas čázi vuolde. Dan sivas lea measta buot eana boares mearabodni.
Dás lea ollu láirá, mii lea buorre eana-doalloeana. Guosat liikojit dákár eat-namii. Østfold rittus lea Hvaler. Go dáid sulložiid geahčča Oslovuonas, de sulas-tahttet dát fállái mat vudjet lulás. Sullot ožžo hámi jieknáaiggis. Jiekná skuvrii lássáid guhkedáleš hápmin.
Ealáhusat ja ássamat
Moss, Halden, Sarpsborg ja Fredrikstad gávpogat leat rittus. Dát vuodđuduvvo-jedje dan sivas go ledje joganjálmmiin. Hirssaid fievridedje jogaid mielde, ja dás sahájedje čáhcefámuinuin muoraid ávnnasin, maid máilmmi vuvde. Sarpsborgga goržži lahka leat mánga industriijafitnodaga. Stuo rá mūs ja eanemus dovddus lea Borregaard. Sii buvttadit iešguđet lágan sellulosa buktagiid.
Østfoldas leat ollu stuorra eanaoamasteaddjit ja gárdimat, ja gohčoduvvo ge gárdinfylkan. Østfoldas lea ráđji Ruttii. Hvalerii bohtet juhke geasi ollu turisttat.
Hvaler
joganjálmmiin gokkko jogat golget merri
hirssaid dimbariid
čáhcefámuain čáhcejohtu attii energiija
sahái, vai dat sáhti sahát
industriijafitnodaga fitnodagat mat buvtt-
adit iešguđetlágan buktagiid/ávdnasiid
Østfold
Sturrodat 4 182 km²
Alimus várri Slavasshøgda Rømsko-gas 336 mbá
Guhkimus johka Glomma (Norgga guhkimus johka)
Stuorámus jávri Vannsjø
Olmmošlohku (2013) 284 500
Gjeldaid/suohkaniid lohku 18
Stuorra gávpogat Fredrikstad, Sarpsborg, Moss, Halden
Fylkka oaivegávpot Sarpsborg
sellulosa ávnnas mii buvttaduvvo muoras. Das sáhttá ráhkadit omd. báhpira, muhto maidái suohkadin dahkat bátn-gealana ja sáibbu.