Finnmárku –
FINNMÁRKU – Norgga stuorámus fylka
Finnmárku lea Norgga davimus ja stuorámus fylka. Viidodagas lea Finnmárku stuorát go Dánmárku ja badjel čuohte geardde stuorát go Oslo. Liikká ássset Finnmárkkus dušše sullii 75 000 olmmo, mii lea dat fylka gos ássset unnimusat olbmot.
Dáppe leat guhkes dálvvit ja oanehis geasit. Buolláseamos mii Norggas goassege lea mihtiduvvon, lei Kárášjogas 1886:s. Dalle lei −51,4° C. Muhto 1999:s
lei maid buolaš, dalle mihtiduvvui −51,2° C. Fylkkavearju lea tevnet Várrgáidládnis, mii lea Várrgáin, Finnmárku boarráseamos gávpot.
Finnmárkkus lea viiddis riddu ja dáppe leat 5 stuorra vuona. Dát vuotnat leat Áltávuotna, Porsáŋgguvuotna, Lágesvuotna, Deanuvuotna ja Várjavuonna. Finnmárkkus leat maid viiddis siseatnamat, ja Finnmárku-duottar lea beakkán.
Samedikkegárdin Kárášjogas. Samedikki doaimma lea sápmeláččaid miehta Norgga
Fylkka oaivegávpot Čáhcesuolu.
Rittu olggobealde leat maid stuorra sullot. Máhkarávju lea dovddus suolu, go doppe lea máilmmedovddus turista-báiki, Davvinjárga/Nordkapp. Stuorra sullot leat Sállan, Stierdná ja Fálá.
Finnmárkku rájit leat guovtti riikii, ja ovtta fylkii. Riikkat leat Ruošša ja Suopma, ja fylka fas lea Romsa. Stuorra jogat leat Deatnu ja Áltá/Guovdageaineatnu, ja goappášagat leat buorit luossajogat.
Ealáhusat ja áššan
Ovdal áss e finnmárkulaččat hui biedgguid, muhto manimus áiggid leat olbmot fárrestaddan eret smávva gilážiin stuorat báikkiide, nugo omd. Áltái, Hámmárfestii ja Girkonjárggi. Áltá lea báiki gosa eanemus olbmot leat fárren ja šattai gávpogin 2000:s. Dál orrot Áltá suohkanis sullii 19 000 olbmo. Áltá lea Oarje-Finnmárkku gávpe- ja skuvlaguovddáš. Hámáŕfeasta lea dovddus go leat leamaš máilmmi davi-mus gávpot ja lea dan sivas geasuhan ollu turisttaid. Stuorámus ealáhus lea guolle- ja gássaindustriija.
Mátá-Várjjat gielddas ásset eanemus olbmot Nuorta-Finnmárkkus. Girkonjárga lea stuorámus čoahkkebáiki. Stuorámus ealáhusat leat bálvalus-
guolle- ja gássaindustriija industriija mii buvttada guoli ja gássa
bálvalusealáhusat omd. buvddat/rámbuvrrat, divohagat, sku ollat, dearvvašvuodadivššohagat
guolleindustriija guollebivdu, guolle-fievrrideapmi, čollen, vuovdin, ja buot eará mii guoská guollebargui
guolást eapmi guollebivdu
suodjalus militeara
ruvkedoaibma luonddu s viežžat ávdna-siid nu go ruovddi, veaikki ja golli
bálvalusealáhusat bargit geat bálvalit earáid, omd. buvdabargit, oahpaheaddjit, dearvvašvuodadivššárat
Finnmárku
Stuorodat 48 615 km²
Alimus várri Ášovuonjiehkki/Øksfjordjøkelen 1204 mbá
Stuorámus suolu Sállan 811 km²
Guhkimuš johka Deatnu, oktan Kárášjogain, Išjogain ja Anár-jogain
Stuorámus jávri Išjávri
Ollmášlohku (2013) 75 000
Gielddaid/suohkaniid lohku 19
Stuorámus gávpogat Áltá, Hámmáfáesta, Čáhcesuolu ja Girkonjárga
Fylkka oaivegávpot Čáhcesuolu