Riiddut

Servodagas ellet ollu olbmot ovttas. Dalle sáhttet bohcčiidit riiddut. Riiddut šaddet go olbmuin leat iešguđetlágán oaiivilat ovtta áššis.

Mán ggaoaivilvuohta lea buorre ja áib-bas dábaláš, ja dat ii leat váralaš. Dat lea buorre ahte olbmuin lea máŋgga-oaivilvuohta, go dalle sáhttet digástallat ja oahppat guđet guimmiin. Máŋg-gaoaivilvuohta šaddá váralaš jos sii suhtadišgohtet ja bealkigohtet. Muhtimin dáhpáhuvvá ahte sii doaráškit maid.

Dalle mii fertet oahppat ja geavahit bu-rid vugiid mo čoavdit riidduid. Háleš-tit ja ságastit lea buoremus vuohki mo čoavdit riiddu. Datte dat ii leat álkki jos lea suhttan. Sáhttá leat vuogas ahte soai geat leaba suhtadan, mannaba vuos oan ehis boddui goabbat sadjái. Dalle beassaba veahá jaskkodit ja smiehttat ášši birra. Hálešteamis galgaba guktot bealit dovdat ahte soai leaba duhtavač-čat čovdosiin.

Muhtimin bohcčiidit riiddut mat šaddet nu garrast ahte doaráskit.

Hállat riidduid birra ja čielggetit áššiid lea buorre vuohki čoavdit riidduid.

Mii lea gívssideapmi ja mo dáhpáhuvvá dat?

Servodagas ovttastallet ja deaivvadit ollu olm­mot. Danne sáhttá dáhpáhuvvat gívssideapmi. Skuvllas leat ollu oahppit ja gívssideapmi skuvllas lea stuorra váttisvuohtan sijdii geat dan vásihit.

Gívssideapmi lea go muhtumat diehtomielain illásti dahje láhttejit fasttit nuppiin olm­b­uin. Olmmoš gii gívssiduvvo, ii sáhte vuostálastit gívssideami go dávjá son lea okto ollugiid vuostá. Dákár unohis láhtten sáhttá máŋggii, dahje guhkít áiggi badjel dáhpáhuvvat.

Buot olm­mot leat sierraláganat. Mis leat iešgudetlágan hámit, mii máhttit iešgudetlágan doaimmaid, ja mis leat iešgudetlágan beroštumit. Juohke olm­mos lea riekti leat nu mo son lea. Su ii oaččo gívssidit dainna.

unohis váivves, ii dohkálaš
riekti vuoigatvuohta
olggušteapmi ii oaččo searvat jovkui
fuonášit hejošit

Gívssideapmi sáhttá dáhpá-huvvat ná:

• Olggušteapmi stoahkamis ja joavko-bargguin
• Sealggeduohkin fuonášit earáid
• Gohčoduvvot fasttes sániiguin
• Huškojouvvot, cábmojouvvot
• Hárdašuvvot biktasiiddis, hám i, beroš-tumiid, giela dahje ávdnasiid geažil

Gívssideapmi guoská olles skuvlii, ol-les ceahkkái, váhnemiidda, rektorii ja

Gívssideapmi skuvllas lea stuorra váttisvuohtan ollu mánaide. Muhtimat olgguštuvvojit ja earát fas gillájit duodalasš illástemiid.

oahpaheddjiide! Dat mearkkaša ahte lea sihke oahppiid, váhnemiid, oahpahed-
ddjiid ja rektora ovddasvástádus bissehit ja heaittihit givssideami.

Mo váikkuha givssideapmi?

Givssideapmi lea duodálaš ášši sidjiide geat dan váshit. Givssideapmi sáhttá bilidit nuppi olbmo eallima nu ahte son rávisolmmožin ii sáhte bargat ja doaimmat dábálaččat servodagas. Givssideamis leat guokte beali. Okta lea son gii givssiduvvo ja nubbi lea son, dahje sii geat givssidit.

Son gii givssiduvvo, sáhttá ovddidit psykalaš váttisvuođaid mat bistet guhká manná go givssideapmi lea nohkan. Son sáhttá dovdat oktonasvuođa ja lossa váivvi. Son sáhttá maid dovdat ahte sus ii leat árvu ja ahte son lea fuo-
nes olmmoš. Dasa lassin sáhttá son jurd-
dašit iešsorbmema birra. Muhtimin lea dáhpáhuvvan ahte nuorat geat leat guh-
ká givssiduvvon, leat sorbmen iežaset.

Son dahje sii geat givssidit, sáhttet ovd-
didit meanuid mat eai dohkkehuvvo servodagas. Dat sáhttet leat dagut mat garrasit čuhcet eráide, ovdamearkka dihtte illástearmit, áitagat, veahkavál-
dimat ja eráa láhkarihkkumat.

Son gii givssiduvvo, dovdá oktonasvuođa ja lossa váivvi. Dakkár dovdut sáhttet bistit guhká.

psykalaš váttisvuođaid váttisvuođat dahje dávddat mat čuhcet dovduide ja milli
ii

Mo bissehit gīvssideami?

Gīvssideapmi lea álo boastut. Muhtimin soaittát gullan: “Ii leat i mas áhte son gīvssiduvvo, son han láh tte nu á r tegit.” Jos mii dadjat ná, de leat mii doarjumin su dahje sin geat gīvssidit.

Don galggat álo diedihit jos fuomášat ahte muhtin gīvssiduvvo. Jos it dieđit, de don leat ieš mielde gīvssideamen su. Don galggat diedihit váhnemiidda, oahpaheddjiide, rektorii dahje eará rávis-olbmuide skuvllas.

Buot skuvllain leat njulgadusat maid buohkat galget čuovvut. Ollu skuvllain leat njulgadusat mat čilgejit mo galgá bissehit gīvssideami. Muhtimat gal-

get orrut siste bottuin, earát galget čállit vuollái šiehtadusa maid galget čuovvut. Muhtimat galget čuovvut oahpaheddjiid dahje váhnemiid skuvllas. Gávdnojit máŋggalágan čovdosa dássa. Lea dehálaš ášahit njulgadusaid dása ahte mii geavvá jos gīvssida earáid. Lea maid dái dehálaš ahte sku vla geahččá bearrái ja ásaha buorre birrasa buohkaide.

Ceahkis gos buohkat leat oadjebasat ja skihpáraččat, ja ii oktage olgguštuvvo mainna ge lágiin, ii leat gīvssideapmi. Juo hke ceahkis várra gávdnojit oa hppit geat vigget earáid duolbmut, fuonášit ja vealahit. Muhto jos oahpaheaddjit ja eará oahppit eai divtte, eai suova, e aige dohkket gīvssideami, de gīvssideapmi soaitá nohkat. Dii sáht-tibehtet ieža gaskaneaset soahpat ahte e hpet hálit gīvssideami din ceahkis.

Ferte hállat dahje hupmat ceahkis gīvssideami birra ja šaddat ovttaoaivil dása ahte mii eat hálit gīvssideami min ceahkis.

Dáppe ii leat lohpi givssidit earáid