Lagašservodat lea báiki dahje báikegoddi gos don ja du bearraš orrot beaivválaččat. Lagašservodat lea unnit servodat gos olbmot dovddadit/diehtalit ja deaivvadit muhtimin beaivválaččat. Don ja earát geat ásset du lagašservodagas, leat dán servodahkii gullevaččat. Dis leat oktasaš njulggadusat ja áddejuvmi dasa mo heive láhttet guđet guimmiin.

Plassje márkanbáiki.

Friddjaáiggefálaldagat

Lagásservodagas leat muhtin fálaldagat gos olbmot sáhttet deavvvatit friddjaáiggis. Friddjaáiggefálaldagat dahket ahte olbmot loktet lagásservodagas, ja dat sáhttet boktit olbmuid miela ásaiduvvat. Dákár fálaldagat leat searvvit, gurssat ja kulturfálaldagat.

Go ollugat beroštit seammá áššis, de sii servet oktii ja ásahit searvvi. Searvvit sáhttet leat lášmmohallansearvvit, bivdosearvvit dahje politihkalaš searvvit.

Muhtin olbmot liikojit friddjaáiggis oahppat ođđa doaimmaid. Sidiijde leat dávjá fálaldagat nu mo giellagurssat, duddjongurssat, bivdingurssat, dánsungurssat dahje málengurssat. Dákár doaimmat leat eaktodáhtolaččat. Dat mearkkaša ahte daidda ii leat bággu searvat. Lagásservodaga olbmot daid ieža ásahit, ja gávdnet muhtimiid geat máhttet ja sáhttet oahpahit earáide.

Mudui leat kulturfálaldagat mat leat dušše návddašeami ja suohtastallama várás. Dat leat kino, girjerádjosat, teáhter, museat ja konsearhtat. Eanáš fálaldagaid ovddas ferte máksit veahá.

Lášmmohallan lea dábálaš friddjaáiggedoaimma ollu nuoraid gaskkas.

Muhtimat liikojit dudjot friddjaáiggis.

Camilla liiko duddjot

Camilla liiko duddjot. Juohke mannje-bárgga/disdaga son vuolgá kultur-skuvlla gursii oahppat duddjot. Dál son lea čuoldimin. “Mu mielas lea suohtas deai vvadit ja háleštit earái-guin geain leat seamá beroštumit go mus. Lea duodáid miellagiddevaš vá-sihit ahte mun giđđaiguin sáhtán dud-djot atnuávdnasiid sihke sisttis, náh-kis, čoarvvis, láiggis ja muoras.” Gursa-oahpaheaddji lea hui gierdevaš. Čina-hearmi ja goarrun sáhttá leat áddjás bargu, muhto dat šaddá loahpas hui čáppis. “Go mun lean geargan duod-jegurssas, de mánát ieš duddjot ollu ávdnasiid, biktasiid ja činjai d.”

Ella Márjá ja Ella liiko-ba teáhtera čájáhallat. Soai geavaheaba ollu áiggi dasa hárjehallat.

Du rollat lagašservodagas

Mii leat buohkat oassin lagašservodagas, ja mis leat iešguđet rollat lagašservodagas. Don leat oahppi, skihpár, skuvlaskihpár, gránnjá, mánná, oarpmealli dahje vilbealli, lášmmohalli, ja ollu eará. Lagašservodaga rollaid bokte mii dávjja šaddat deaivvadit ollu eará olbmuiguin geat maid gullet seammá lagašservodahkii.

Dat mearkkaša ahte don it leat okto, ja dál leat nu stuoris ahte dutnje leat vuordámušat dasa mo láhttet iežat rollas. Lagašservodat vuordá ahte don válddát ovddasvástádusa iežat rollain. Ovddasvástádus ja vuordámušat lassánit dade mielde go don stuorut.

Juohke lagašservodagas leat áiggid čada šaddan njulggadusat ja vuordá-
mušat maid buohkat dovdet. Mii giitit biepmu, veahki ja skeankkaid ovddas, ja mii dearvvahit vuorraset ja amas olbmuid. Mii eat gaskkaldunte ságasteami ja mii ráiddus vuordit vuoru. Mii

veahkehit nuppi jos lea dárbu. Dákár njulggadusat eai čuoččo láhka girjjiin, muhto mii čuovvut daid liikka, go mii diehtit ahte earát lagašservodagas vurdet dan mis. Jos mii dahkat juođá mii ii leat nu buorre, de mii váldit ovddasvás-
tádusa ja dahkat buori fas.

Dákár njulggadusat dahje vuordá-
mušat lagašservodagas, dagahit buori birrasa ja buori eallima buohkaide geat ássset doppe.

vuordámušat gáibádusat
ovddasvástádusa dagat dan mii
vurdo dus

Gándarolla.

Oahppirrolla.