Aust-Agder – geasseturisttat
Agder namma sáhttá mearkkšit "eana mii merri gállá", ja dát sáhttá heivet Agder fylkkaide. Dát eana čuŋge ge njunis Davvimerri ja lea ge Norgga lulimus oassi. Aust-Agdera fylkkavearjjus leat fiskes holggat rukses vuodus. Dát muittuha maid fiellut leat mearkkášan fylkii.
kit Aust-Agdera golmma oassái: riddo-guovlu, vuovdeguovlu ja Setesdal. Dán leagi mielde golgá Otrajohka, ja mánnga saji ávkástallet čázi elfápmobuvtta-deapmái. Setesdalas lea Evje, mii lea dovddus, hárvves geadgeslájáid dahje minerálaid hárrái. Dás lahka sáhttit galledit minerálapárkka. Evjes sáhttát oastit iešguđetlágan hárvves minerálaid. Minerálat leat nu hárvát ahte olmot suoládit daid.
Mearas várrai
Aust-Agder lea seaggi ja vatná mearas guhkás alla váride. Lea dábáláš juoh-
Ássan ja ealáhusat
Eatnašat ásset rittus dahje Setesdalas. Riddogávpogat leat boares hirsa/dimb-bar- ja gávpegávpogat. Odne lea turista-ealáhus okta deháleamos ealáhusain fylkkas. Leat liegga geasit mat geasuhiit turisttaid smávva sulluide olggobealde rittu. Dáppe leat duháhiid mielde geas-sebárttat. Vel eambbosat galledit dáid smávva sulluid fatnasiiguin geassebotta.
Eanadoulus lea sávzadoallu deháláš, ja Valle lea stuorámus sávzagielda. Valles lea maiddaí Norgga boarráseamos hirsavisti/dimbbarviessu. Dát lea Rep-stad dálus, ja lea badjel 650 jagi boaris.
geadgeslájaid iešgudetlágán geadgesorttat minerálaid muhtin ávdnasat mat gávdno-jit iešgudét bákteslájain, omd. čáhci, kvarts, riebansilba
elfápmobuvtta deapmái ránhkádid elektrisii-tehta
Aust-Agder
Sturrodat 9 158 km²
Alimus várri Sæbyggjenuten 1507 mbá
Stuorámus suolu Tromøya
Guhkimus johka Otra
Stuorámus jávri Bylandsfjord
Olmmošlohku 2013 113 500
Gielddaid/suohkaniid lohku 15
Gávpogat Arendal, Grimstad ja Lillesand
Fylkka oaivegávpot Arendal
gávpegávpot gávpogat gos dáhpáhu-vai gáovovuođin ja -oastin