Láhka ja riekti

Norgga Stuorradiggi lea mearridan lágaid maid buohkat galget čuovvut. Dáid sáhttá lohkat assás, rukses láhkagirjjis.

Lágat leat ávkin servodahkii vai ortnet bissu. Dat galget maid várjalit olmuid vai sii eai dárbbaš vásihit bahás ja váivves daguid.

Lágat leat dahkkon juohke dilálašvuhthii mii guoská servodahkii. Juohkehaš ferte ieš iskat maid lea lohpi bargat, ja maid ii leat lohpi. Jos ii čuovo lága, dahje jos ii dieđe mii lea lohpi ja lobiheapme, sáhttá váidot ja šaddat diggái.

Go ášši váido, de politiijat dutket ášši ja čállet gean sii navdet vearredahkkin. Ášši manná de diggái. Dikkis galget gávnnahit lea go várohuvvon olmmoš duodái sivalš vai ii. Son gii lea várohuvvon, sáhttá buktit bealušteaddji mielde diggái. Bealušteaddji galgá várohuvvon olmbo beali muitalit.

Dikkis galget buohkat beassat cealkit dan maid sii dihtet. Politijjat galget duodaštit dan maid sii leat gávnnahan ášši birra.

Norgga lágat čužžot dán assás rukses girjjis.

Muhtimin lea nu ahte earát dihtet juoidá ášši birra. Sii gohččojuvvojit diggái vihtanin. Sii galget muitalit dan maid sii dihtet ášši birra.

Dikkis leat duopmárat. Duopmárat gal-get dubmet áššis go leat gullan buohkaid čilgehusaid. Jos duopmárat eai leat ovttaoaiivilis, de lea eanetlohku sin gaskkas mii mearrida.

Jos várohuvvon olmmoš lea sivaláš, de diggi árvvoštallá makkár rángggástus sutnje heive. Son ferte de dábálaččat máksit sáhku, bargat servodaga ovddas, dahje biddjo giddagassii muhtin áigái.

Muhtimin geavvá nu ahte olmmoš gii ii leat verrošan, váido politijaide ja váro-huvvo. Danne lea dehálaš ahte buohkat dikkis bisset muitalit ja čilget dan maid sii dihtet áššis. Dalle dávjá čájehuvvo ahte váidon olmmoš lea sivaheapmi ja son ii ránggástuvvo.

Sis-Finnmárkku diggevistri lea Deanus.

Duopmárat, aktor, bealušteaddji, vihtan, várohuvvon.