2. Gonagas, Stuorradiggi, Sámediggi ja láhka ja riekti – Čoahkkáigeassu
Gonagas, Stuorradiggi ja Samediggi - Čoahkkáigeassu
Monarkiija
Norggas lea monarkiija. Dat mearkkaša ahte mis lea gonagas ja dronnet. Norggas lea gonagas gii lea riikka bajimus, ja dan son lea dássá go jápmá. Gonagas ja su bearáš oassálastet dápáhusáide allabasid áigge ja go stuorra dápáhusađ gevet rikkas. Muhtimin sii johtet maidđái eará riikkain. Dalle sii ovddastit Norga.
Stuorradiggi
Stuorradiggi lea Norgga bajimus mearrideaddji ásahus. Dopp e čohkkájit sii geaid riikka jienasteaddjit leat válljen. Sin mii gohčodit stuorradiggeáirrasin. Sii galget stivret Norgga riikka. Dalle fertejit lágaid ásahit dahje rievdadit nu ahte šaddá buohkaide buorre eallit. Sii galget maid mearridit mo Norgga ruđaid geavahit.
Ráđđehus
Ráđđehusas leat stáhtaministtar ja su mielbargit. Sii geahččalit ovddidit áššiid vai Norga šattášii nu mo Stuorradiggi lea mearridan. Stuorradiggi mearrida dan maid ráđđehus evttoha, ja ráđđehus galgá maid geahččat bearrái ahte servodat doaibmá daid lágaid ja njulggadusaid mielde maid Stuorradiggi lea mearridan.
Norgga Sámediggi
Norgga Sámediggi lea Norgga sápmelaččaid jietnaguoddi dahje orgána. Norgga Sámedikki čoahkkájit 39 áirasa geaid sámit leat válljen. Sii válljejit gii galgá šaddat Preseidentan, muhto dábálaš lea ahte Preseidentan šaddá muhtin gii gullá dan bellodahkii mii oačču eanemus jienaid. Preseidanta lea Sámedikki bajimus. Norgga Sámedikki gárdin lea Kárášjogas.
Norgga sámediggeráđđi
Preseidanta ja su mielbargit ásahit sámediggeráđi. Sámediggeráđđi galgá fuolahit ahte Sámedikki áigumušat ollášuhchojit. Dalle mearidit mo ruđa buoremusat geavahit ollášuhhttit Sámedikki áigumušaid ovddidit sihke sámegiela, sámi kulturvra ja sámi ealáhusáid.
Dievasčoahkkin
Dievasčoahkkin lea Sámedikki bajimus orgána ja čadahuvvo njeĺlji jahkái. Dievasčoahkkimii čoahkkanit dat 39 álbmotováljen áirasa. Go dievasčoahkkin lea ášši digáštallan ja evttohan mo dat šaddá, de sii jienastit. Eanetlohku mearrida mo ášši loahpalaččat šaddá. Dievasčoahkkin galgá maid Stuorradiggii gulahallat áššiid ektui mat gusket sámiide ja sámi guovlluide.
Láhka ja riekti - Čoahkkáigeassu
Lávhka ja riekti
Norgga lágat čužžot Norgga lávhka giriis. Lágat leat dahkkon juohke servodatlaš dilálašvuhtii. Jos ii čuovo lága, sáhttá váidot. Politiijat dutket váldon ášši ja árvvoštallet galget go várohuhttit su gi lea váldon. Jos son áššáskuhtto, de manná ášši diggái. Dikkis galget buohkat beassat muitalit ja duodástjit ja čájehit dan maid sii dihđet ášši birra. Dikkis meannudit bealušteaddjit ja politijat ášši. Go sii leat muhtin áigge digaštallan ja láhka giriiji logadan, de sáhttet duopmárat dubmet. Jos várohuvvon olmmoš lea áššaláš, de son oažžu heivvolaš ránggáštusa.
Verrošeapmi
Verrošeapmi lea go ii čuovo lága. Lávhka muitala ahte ii leat lohpi suoládit. Son gii suoláda, rihkku lága. Son gii verroša, rihkku lága ja gohčoduvvo de vearredahkkin.
Go mánát rihkkot lága
Norggas ii leat lohpi ráŋggáštit mánáid vuollil 15 jagi. Dat mearkkaša ahte Norgga kriminala vuolimus ahki lea 15 jagi. Jos mánát vuollil 15 jagi verrošit, de gohčoduvvoba mánná ja váinen dahje fuolaheaddji soabahusráđđái. Doppe deaiivvadeaba suinna geasa verrošeapmi čuozai. Soabahusrádis leat olm mot geat jodihit sága steami ja veahkehit čoavdit ášši.
Ráŋggáštus
Ráŋggáštus lea gillát váikkuhusaid das go leat rihkkon lága ja verrošan. Diggi mearrida makkár ráŋggáštussii heive dubmet. Vearredahkki gillá ráŋggáštusa ja dubmehallo dikkis. Ráŋggáštus sáhttá leat čohkkát giddagasas muhtin áigge, máksit sáhku dahje buhtadusa, dahje servodatávkkálaš barggu bargat muhtin áigge.