Gielldastivra

Gráfa muitala man ollugat leat dieđihan iežaset sámi jienastuslohku ja man ollugat sis leat jienastan dan rájes go sámediggejienasteapmi álggii.

Norggas lea maid nu ahte gielddat ja fylkkat mearridit ieža. Dat lea guovlludemokratijja ja oassi Norgga demokratiijas.

Go leat gieldda- ja fylkkaváldgat, de gieldda- ja fylkkaássit váljjit áirásiid geat galget čohkkát gielddastivrras ja fylkkadikkiis. Váldgat čádahuvvojit seammá láhka i go stuorradigge- ja sámediggeváldgat. Politihkalaš bellodagat mat ožžot ollu jienaid, ožžot maid ollu áirasiid gielddastivrii- ja fylkkadiggái. Dán láhkái leat gieldda olmot mielde mearrideamen geat galget stiv-ret dan gielddas ja fylkkas gos sii ásset.

Gielddastivra lea bajimus mearrideaddji orgána gielddas. Sátnejođiheaddji stivre bajimusas, ja son gullá dálbalaččat dan politihkalaš bellodahkii mii oaččui eanemus jienaid válggas. Eará áirasat leat sii geat maid leat ozžon ollu jienaid válggas.

Sátnejođiheaddji jođiha gielddastivra. Gielda dahje suohkan oažžu ruđaid daid olbmuin gielddas geat mákset vearu. Dasa lassin oažžu gielda ruđa stáhtas.

gielddastivra suohkanstivra

Gielddaválggat dáhpáhuvvet juohke njealját jagi, ja dat leat maid čihkosis. Gielddaválggain mii jienastit dan bellodaga mii galgá stivret gieldda njeallje jagi ovddosguvlui.

Frank Martin Ingilæ lea Deanu sátnejođiheaddji. Son jođiha dan bellodaga mii oaččui eanemus jienaid maŋimuš gielddaválggain, ja beasai dalle sátnejođiheaddjin. 2013.

Muhtin gielddain lea nuoraidráđđi. Das sáhttet gieldda nuorat cealkit iežaset oaivila áššiid birra mat gusket sidjiide.

Muhtin gielddat leat sámegielddat. Gielddaid ássit galget sáhttit gulahallat sámegillii buot almmolaš ásahusain, nu go gielddastivrračoahkkimiin, dearvvášvuođabálvalusas ja ráđđeviesus, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.

Sámegielddat ožžot lassi ruđa Sámedikkis vai sii sáhttet ovddidit sámi servodaga ja sámi giela.

Deatnu lea sámi gielda. Dat mearkkáša ahte visot almmolaš ásahusat galget galbejuvvot sámegillii maiddái.

Gielddastivra galgá vearrorrudaid, stáhtarudaid ja sámediggerudaid juohkit iešguđet doaimmaide.
Dákkár doaimmat sáhttet leat:

• Mánáidgárddit

• Skuvllat

• Boarrásiidsiidat

• Buollin- ja suodjalusdoaimmahagat

• Lášmmo hallanbáikkiid hukset

• Girjerájus

• Oadjebas skuvlageainnut

• Gosa galget odda viesut huksejuvvot

Deanu sámeskuvlla lea gielda huksen ja jodiha. Gielda máksá oahpaheddjiide, rektorii, bassái ja eará bargiide bálkkáid. Dat maid oastá girjjiid, dihtoriid, kopierenmášiinna ja eará ávdnasiid maid oahppit ja oahpaheaddjit dárbbašit dása ahte oahppat.