Nuppi maailmmesođiáigge jagiid 1940–1945 ii lean Norggas demokratiija. Cuoŋománu 9. beaivve jagi 1940 duiskalaččat fallehedje Norgga. Muhtin mánuide manná ledje sii váldán badjelasaset olles riikka. Duiskalaččat ledje nasisttat. Sin stivrenvuohki lei eahpedemokrátalaš. Dat lei diktatuvra. Hitler oktan iežas mielbargiiguin stivrii olles Duiskka. Son háliidii maiddái Norgga stivret.

Muhtin norgalaččat dorjo Hitlera ja su mielbargiid ja barge ovttas singuin. Sii ledje mielde muhtin bellodagas man namma lei Nasjonal Samling (NS), ja Vidkun Quisling lei sin jođiheaddji. Nasjonal Samling bellodat gildii eará bellodagaid go NS. Sii bidje eret dan ráđđehuša maid olmmoš ledje demokrátalaččat válljen, ja bidje sadjái ođđa ráđđehuša man NS ja Quisling galggai jođihit.

Adolf Hitler dearvvaha iežas čuovvoleddjiid.

Vidkun Quisling lei NS-bellodaga mielahttu ja Norgga ministtarpresideanta jagiid 1942–1945.

Mo doaibmá eahpedemokratiija?

Nasisstat dáhttu ahte olles Norgga álbmot galgai čuovvulit nasismma ja Nasjonal Samling bellodaga. Sis lei pláná dása mo dán čađahit.

Sii mearridedje ahte oahpaheaddjit galge skuvllain oahpat mánáide ahte nasisma lei buorre. Buot mánát gaskal 10 ja 18 jagi galge šaddat NS bellodaga nuoraidjoavkku mielahttun. Nasisstat čuvvo mielde ja dárkkistedje buot áviissaid ja gilde olbmuid radio guldaleamis. Ii oktage ožžon cealkit dahje čállit funet nasisttaid ja nasismma birra.

Ollu nuorat serve Norgga NS nuoraidsearvái; Hirdenii. Dát govva čájeha muhtin ávvuudemi.

Olbmot miehtá Norgga vuosttildedje nasismma

Norgga álbmot vuostálastigođii dákkár stivrenvuogi. Ollu oahpaheaddjit celke eret bargguin danne go sin mielas ii lean riekta ahte sii galge oahpahit ohppiidde ahte nasismma lei buorre. Ollugot sis sáddejuvvojedje Girkonjárgi soahtefáŋgan ja bággobargin. Ollu áviisačállit heite čállimis dánne go journalisttat eai háliidan čállit ahte nasismma lea buorre, ja ollu áviissat loahpahuvvojedje. Ollu váhnemat eai diktán mánaid dieđihit NS-bellodaga nuoraidjoavkku mielahttun. Muhtin olbmot čihkosii plánegothe vuostálastit nasismma ja nasisttaid.

Olbmot geat eai čuvvon nasisttaid lágaid, biddjojedje giddagassii. 400 olmmo áššáskuhttojedje duomu haga ja maid duiskalaččat dahje Norgga nasisttat godde.

Dan áigge go 2. máilmmesoah­ti lei Norggas, sáhtii nasisttaid ráđđehuš olbmuid čilgekeahttá ja dubmekeahttá biddjat giddagassii. Juvddálaččat biddjojedje giddagassii, dušše danne go sii ledje juvddálaččat. Eai danne go sii ledje verrošan. Hitler áiggui jávkadit buot juvddálaččaid máilmmis.

Nasisttaid vuosttildeapmi Sámis

Gávdnojit ollu muitalusat dan birra mo olbmot vuostálaste nasisttaid ja Duiskka soalddáhiid.

Muhtimat veahkehedje olbmuid báhtarit Englándii dahje Ruŧŧii. Earát fas veahkehedje Norgga ja Englándda soalddáhiid biktasiiguin, borramušaiguin, fievrruiguin ja eará dáarbasiiguin. Muhtimat vákšọ Duiska soalddáhiid ja sin lihkastemiid ja dieđihedje Soviet (Ruošša) soahtehearráide dan maid sii oidne. Dáid gohčodit Partisanan.

Grini giddagassii šadde sii geat vuostálaste nasisttaid.